Prügi sorteerimine – ärme anna alla, vaid parandame süsteemi!

Rohetiigri majandustoimkonna eestvedaja Jaanus Purga tõdeb, et on loomulik tunda nördimust kuuldes, et meie hoolikalt kogutud pakendijäätmed viiakse prügipõletusahju, kuid kinnitab, et Rohetiiger proovib probleeme lahendada. Mis siis on ikkagi valesti meie jäätmekäitluse süsteemiga ja mida saaks paremini teha?

Rohetiigri Tulevikusuunajate mõttekoja majandustoimkond kogunes 2020. aasta sügisel, et arutada ja paika panna arusaamad, järeldused ja soovitused olmejäätmete vältimise, kogumise ja käitlemise teemal. Koostatud seisukohtadega saab tutvuda siin.

Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist. Jaanus Purga tõdeb, et probleemi juured ulatuvad asjaoluni, et olmeprügi põletamine on soodne. “Kohalikud omavalitsused lähtuvad hinnast, sest prügiveo hinna tõstmine võib valijate silmis ebapopulaarsust tuua. Seetõttu võidavad jäätmeveo hankeid odavamad pakkujad, aga paraku on enamasti odavam viia prügi põletusse. Kuna põletamine on odavam, puudub jäätmete tekitajal ja käitlejal motivatsioon ja võimekus jäätmed liigiti sortida ja ringlusse võtta.” 2020. aastal põletatakse ca 190 000 tonni Eesti päritolu olmejäätmeid.

Jaanus Purga usub, et kui segaolmejäätmete vedamise eest makstakse kõrgemat hinda, saaks sellest saadud raha eest jäätmekäitlusfirmadele maksta liigiti kogutud materjalide taaskasutusse võtmise eest mõistlikku hinda. Võimalikud lahendused peaksid Purga arvates algama järgmistest sammudest:

  • Masspõletamisele minevate jäätmete koguse vähendamiseks ja taaskasutuse initsieerimiseks kehtestada riiklik piirhind energeetiliseks kasutuseks minevatele jäätmetele – 60 EUR/tonn põletusjaama väravas.
  • Kehtestada sorteerimata olmejäätmete ladestamisele progresseeruv maks – 2021 60EUR/tonn ja iga aasta pluss 10%.

Prügilasse ladestatud jäätmete hulk vähenes 2012-2013, kuid kasvab vähehaaval taas alates 2015 aastast, 2018-2019 ladestati ligi 20%. Põletamisele minevate jäätmete proportsioon (45-50% koguhulgast) pole vähenenud ja ringlusse võtu proportsioon (36-38%) pole suurenenud viimase 10 aasta jooksul. See asjaolu viitab samuti selgelt, et meie jäätmekäitluse süsteem ei teeni keskkonnasäästlikke eesmärke

Teemaga haakub hästi ka hiljuti Teeme Ära Sihtasutuse välja töötatud Ühekorraplasti direktiiv ja ringmajandust toetavad lahendused, mille põhieesmärk on loobuda ühekordsest plastist, liikudes korduskasutustoodete ja -süsteemide poole. Direktiiv võimaldab suurendada korduskasutatavate alternatiivide osakaalu, mitte lihtsalt minna üle muust materjalist tehtud ühekorratoodetele.

Jaanus Purga soovitab siiski tarbijatel jätkuvalt sorteerida ja ka küsida-nõuda oma kohalikult omavalitsuselt ning teenuse osutajatelt, kuhu prügi viiakse ja mis sellega edasi tehakse. “Jäätmete liigiti kogumine ja läbipaistvuse nõudmine survestab otsustajaid ja riigi ülesanne on see süsteem tarbijate soovi kohaselt korda teha. Ärme anna alla, sordime jätkuvalt oma jäätmeid ja nõuame jätkusuutlikku jäätmekäitluse süsteemi!” innustab Purga.

Rohetiiger kõneleb

Eva Truuverk: kasutame aastavahetust unistamiseks ja läheme tulevikule vastu täis uut tegutsemistahet!

Head Rohetiigri sõbrad! Aasta 2021 on olnud tegus ja sündmusterohke. Tänan kogu südamest kõiki kaasteelisi. Meie kõigi suuremate ja väiksemate sammude tõttu on keskkonna-vaade nüüdseks olemas pea kõiki eluvaldkondi puudutavates aruteludes.  Mida siis Rohetiigris lõppeval aastal tegime?  Oleme äsja valmis saanud energia teekaardi, mille kohta saad lähemalt lugeda siin.  Rohetiiger koos Eestimaa Looduse Fondiga korraldas […]

Loe edasi >>

Uue aasta alguse inspiratsiooniks

Peatselt saabuva uue aasta saabumise puhul jagame viiteid kasulikele koolitustele ja positiivsetele uudistele. Siin on mõned viited inspireerivatele materjalidele, millega keskkonnahuvilisel tasub tutvust teha. Värskelt ilmunud raamat Pehme linn käsitleb kaasaja suurimaid väljakutseid – kuidas tagada ja parandada kvaliteetse elukeskkonna kaudu inimeste elukvaliteeti kesk tihenevat linna, kliimamuutusi ja digitaliseerunud ühiskonnakorraldust. Raamat on justkui jätk, laiendus […]

Loe edasi >>

President Alar Karis arutas Narvas Ida-Virumaa noortega kliimasõbralikuma maakonna üle

President Alar Karis kohtus 16. detsembril Narvas Ida-Virumaa noortega, kes on võtnud südameasjaks seista kliimasõbralikuma maakonna eest. President Alar Karis kohtus Narvas Ida-Virumaa noortega, kes on võtnud südameasjaks seista kliimasõbralikuma maakonna eest. Kohtumisel osalenud noorte seas oli nii neid, kes osalesid Eestimaa Looduse Fondi ja Rohetiigri eestveetud Ida-Viru noorte kliimakogus, aga ka maakonna kliimasaadikuid. Presidenti huvitas, […]

Loe edasi >>

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun