Rohetiigri Akadeemia sprindipäevakud – pilootorganisatsioonid alustavad keskkonnategudega

Rohetiigri pilootprogrammis on huvitavad ajad. Teoreetiline osa on lõppenud ja osalejad alustavad reaalsete projektide elluviimist. Selleks said organisatsioonid jaanuari lõpus kahel päeval kokku, et keskenduda konkreetse keskkonnateo defineerimisele. Rohetiigri Akadeemia vedaja Markus Vihma ja Eva-Maria Kangro pakkusid osalejatele sprindi-lähenemist. Selle eesmärgiks pole paika panna terviklik keskkonna-strateegia, vaid leida väike samm ja selle astumisega pihta hakata. Rõhk on testitavusel – tegevus peab olema selline, et annab tagasisidet, kas valitud ideel on jumet või mitte.

Sprindi-lähenemine ei tähenda seda, et tervikstrateegia loomine oleks ebamõistlik. Mitu pilootorganisatsiooni tegelevad paralleelselt ka tervikliku keskkonnastrateegia koostamisega. Küll aga annab sprindi-lähenemine võimaluse paralleelselt tervikvaate koostamisega juba nö päristegevusi teha.

Allolev pilt kirjeldab sprindilähenemist hästi – edasiminek toimub väikeste sammudega nagu vasakpoolsel redelil:

Kui Rohetiigri Akadeemia esimeses moodulis (september-detsember) oli palju ettekandeid, siis nüüd läks fookus tugevalt just organisatsioonide sisestele praktilistele ajurünnakule. Osalejad võtsid punti ka rohetiimid. Lisaks sellele, et see võimaldas rohkem ideid genereerida, aitas koos mõtlemine ka tiimide omavahelist sidusust suurendada.

Mida me tegime?

Meie päevad olid sisutihedad ja täidetud erinevate ülesannetega, mille tulemusena jõudsid osalejad detsembris seatud eesmärkidest konkreetse testitava esimese sammuni ehk prototüübini.

Organisatsioonid alustasid enda detsembris seatud eesmärkide ülevaatamisega ja otsustasid, millisele eesmärgi tahule võiks rakendamisel keskenduda. Näiteks kui telekomifirma Elisa laiemaks rohe-eesmärgiks on tegeleda nii digitaliseerimise, äritegevuste rohelisemaks muutmise kui ka ettevõtte-sisese roheteadlikkuse tõstmisega, siis nüüd otsustasid nad keskenduda ühele äritegevuse rohelisemaks muutmise konkreetsele tahule – vanade digibokside tagastamisele ja taaskasutamise parendamisele.

Järgmise sammuna kaardistasid organisatsioonid kõik osapooled, kes antud eesmärgi täitmisel mängu tulevad, alates organisatsiooni töötajatest ja juhtkonnast, lõpetades klientide ja tarnijatega. See andis võimaluse osapoole põhiselt analüüsida, kus võib olla takistus. Näiteks missugused piirangud on klientidel digibokside tagastamisel. Seejärel mõeldi lahendusele – kuidas piiranguid ja takistusi kõrvaldada.

Seejärel tuli üks olulisem faas – ideede genereerimine, kuidas eesmärki saavutada. Oluline oli, et osalejad laseksid fantaasia vabaks ja mõtleks võimalikult paljudele erinevatele võimalustele, kuidas väljakutset lahendada. Näiteks digibokside tagastuse näite puhul analüüsis Elisa, millised on erinevad võimalused nii tarbijate teadlikkuse tõstmise, tagastusvõimaluste laiendamise kui ringlusesse andmise osas.

Järgnes genereeritud ideede mitmes võtmes analüüsimine – milline on nende rakendamise mõju ja kui kerge neid on ellu viia. Samuti arutati, milline oleks rakendamise mõju klientide kogemuse, organisatsiooni efektiivsuse, kulude kokkuhoiu ja keskkonnahoiu valguses. Selline kaardistamine aitas välja selgitada, millise idee rakendamist esimesena katsetada. Näiteks Elisa otsustas esimesena katsetada digibokside tagastuse lihtsustamist.

Sellele järgnes juba ideestamine, kuidas katsetust ellu viia – kas on võtta inspiratsiooni teistelt, kes on juba sarnast ideed rakendanud ning millised tegevused on rakendamiseks vajalikud. Lõpuks sündiski esialgne tegevusplaan idee rakendamiseks.

Järgnevad sammud

Meie kaks päeva väldanud sprindipäevakud olid tegelikult alles stardipauguks – tegevusplaani reaalne rakendamine leiab aset järgmiste nädalate jooksul. Kuna eesmärk oli just väikeste katsetus-sammude defineerimine, siis ei ole midagi katki, kui esimene katsetus ei ole edukas. Ka see annab väärtuslikku informatsiooni. Sellisel juhul valib organisatsioon lihtsalt järgmise idee, mida katsetada.

Järgmine akadeemia kohtumine toimub märtsi alguses, kus kuuleme, kuidas pilootide katsetused toimisid.

Rohetiiger kõneleb

Rohetiigri Akadeemia 11. mai treeningpäev: enne lõpuspurti veel lai vaade

Rohetiigri Akadeemia lõpuni ei ole palju jäänud – juuni keskel lõpetab esimene lend organisatsioone. Viimasel akadeemia “tava-treeningpäeval” 11. mail otsustasime korraks välja zoomida ja valgustada osalejaid laiemate roheteemade osas.  Roheregulatsioonid Rohepöörde temaatika on kuum – nii üksik-ettevõtte, majandussektorite kui ka (üle)riiklikul tasemel. Euroopa Liidu jaoks on rohepöörde elluviimine üheks oluliseks prioriteediks. Kuna regulatsioonide hulk on […]

Loe edasi >>

Uuring: raisatud toidu kogused on kasvanud

Äsja avalikustas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) värske uuringu: Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas, millest selgus, et Eestlased raiskavad aastas 84 000 tonni toidujäätmeid. Keskkonnaministeeriumi tellitud värskest uuringust selgus, et Eestis tekib aastas 167 000 tonni toidujäätmeid, millest ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Lisaks toodi uuringus välja, et […]

Loe edasi >>

Rohetiigri arenguprogrammi oodatakse uusi liikmeid

Alustame vastuvõttu Rohetiigri arenguprogrammi, kuhu on teretulnud liituma kõik ettevõtted ja organisatsioonid, kes tahavad oma tegevuse muuta keskkonnasõbralikumaks. Rohetiigri üks olulisemaid eesmärke on tõestada, et kestlik ettevõtlus ja organisatsioonide toimimine on võimalik ja isegi kasumlik. Selleks käivitasime 2020. aasta septembris pilootprogrammi, milles juhendame ja julgustame 15 organisatsiooni rohemuutusega alustama või juba asetleidvat muutust võimendama. Pilootorganisatsioonid […]

Loe edasi >>

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun