Rohetiigri Akadeemia sprindipäevakud – pilootorganisatsioonid alustavad keskkonnategudega

Rohetiigri pilootprogrammis on huvitavad ajad. Teoreetiline osa on lõppenud ja osalejad alustavad reaalsete projektide elluviimist. Selleks said organisatsioonid jaanuari lõpus kahel päeval kokku, et keskenduda konkreetse keskkonnateo defineerimisele. Rohetiigri Akadeemia vedaja Markus Vihma ja Eva-Maria Kangro pakkusid osalejatele sprindi-lähenemist. Selle eesmärgiks pole paika panna terviklik keskkonna-strateegia, vaid leida väike samm ja selle astumisega pihta hakata. Rõhk on testitavusel – tegevus peab olema selline, et annab tagasisidet, kas valitud ideel on jumet või mitte.

Sprindi-lähenemine ei tähenda seda, et tervikstrateegia loomine oleks ebamõistlik. Mitu pilootorganisatsiooni tegelevad paralleelselt ka tervikliku keskkonnastrateegia koostamisega. Küll aga annab sprindi-lähenemine võimaluse paralleelselt tervikvaate koostamisega juba nö päristegevusi teha.

Allolev pilt kirjeldab sprindilähenemist hästi – edasiminek toimub väikeste sammudega nagu vasakpoolsel redelil:

Kui Rohetiigri Akadeemia esimeses moodulis (september-detsember) oli palju ettekandeid, siis nüüd läks fookus tugevalt just organisatsioonide sisestele praktilistele ajurünnakule. Osalejad võtsid punti ka rohetiimid. Lisaks sellele, et see võimaldas rohkem ideid genereerida, aitas koos mõtlemine ka tiimide omavahelist sidusust suurendada.

Mida me tegime?

Meie päevad olid sisutihedad ja täidetud erinevate ülesannetega, mille tulemusena jõudsid osalejad detsembris seatud eesmärkidest konkreetse testitava esimese sammuni ehk prototüübini.

Organisatsioonid alustasid enda detsembris seatud eesmärkide ülevaatamisega ja otsustasid, millisele eesmärgi tahule võiks rakendamisel keskenduda. Näiteks kui telekomifirma Elisa laiemaks rohe-eesmärgiks on tegeleda nii digitaliseerimise, äritegevuste rohelisemaks muutmise kui ka ettevõtte-sisese roheteadlikkuse tõstmisega, siis nüüd otsustasid nad keskenduda ühele äritegevuse rohelisemaks muutmise konkreetsele tahule – vanade digibokside tagastamisele ja taaskasutamise parendamisele.

Järgmise sammuna kaardistasid organisatsioonid kõik osapooled, kes antud eesmärgi täitmisel mängu tulevad, alates organisatsiooni töötajatest ja juhtkonnast, lõpetades klientide ja tarnijatega. See andis võimaluse osapoole põhiselt analüüsida, kus võib olla takistus. Näiteks missugused piirangud on klientidel digibokside tagastamisel. Seejärel mõeldi lahendusele – kuidas piiranguid ja takistusi kõrvaldada.

Seejärel tuli üks olulisem faas – ideede genereerimine, kuidas eesmärki saavutada. Oluline oli, et osalejad laseksid fantaasia vabaks ja mõtleks võimalikult paljudele erinevatele võimalustele, kuidas väljakutset lahendada. Näiteks digibokside tagastuse näite puhul analüüsis Elisa, millised on erinevad võimalused nii tarbijate teadlikkuse tõstmise, tagastusvõimaluste laiendamise kui ringlusesse andmise osas.

Järgnes genereeritud ideede mitmes võtmes analüüsimine – milline on nende rakendamise mõju ja kui kerge neid on ellu viia. Samuti arutati, milline oleks rakendamise mõju klientide kogemuse, organisatsiooni efektiivsuse, kulude kokkuhoiu ja keskkonnahoiu valguses. Selline kaardistamine aitas välja selgitada, millise idee rakendamist esimesena katsetada. Näiteks Elisa otsustas esimesena katsetada digibokside tagastuse lihtsustamist.

Sellele järgnes juba ideestamine, kuidas katsetust ellu viia – kas on võtta inspiratsiooni teistelt, kes on juba sarnast ideed rakendanud ning millised tegevused on rakendamiseks vajalikud. Lõpuks sündiski esialgne tegevusplaan idee rakendamiseks.

Järgnevad sammud

Meie kaks päeva väldanud sprindipäevakud olid tegelikult alles stardipauguks – tegevusplaani reaalne rakendamine leiab aset järgmiste nädalate jooksul. Kuna eesmärk oli just väikeste katsetus-sammude defineerimine, siis ei ole midagi katki, kui esimene katsetus ei ole edukas. Ka see annab väärtuslikku informatsiooni. Sellisel juhul valib organisatsioon lihtsalt järgmise idee, mida katsetada.

Järgmine akadeemia kohtumine toimub märtsi alguses, kus kuuleme, kuidas pilootide katsetused toimisid.

Rohetiiger kõneleb

Eva Truuverk: kasutame aastavahetust unistamiseks ja läheme tulevikule vastu täis uut tegutsemistahet!

Head Rohetiigri sõbrad! Aasta 2021 on olnud tegus ja sündmusterohke. Tänan kogu südamest kõiki kaasteelisi. Meie kõigi suuremate ja väiksemate sammude tõttu on keskkonna-vaade nüüdseks olemas pea kõiki eluvaldkondi puudutavates aruteludes.  Mida siis Rohetiigris lõppeval aastal tegime?  Oleme äsja valmis saanud energia teekaardi, mille kohta saad lähemalt lugeda siin.  Rohetiiger koos Eestimaa Looduse Fondiga korraldas […]

Loe edasi >>

Uue aasta alguse inspiratsiooniks

Peatselt saabuva uue aasta saabumise puhul jagame viiteid kasulikele koolitustele ja positiivsetele uudistele. Siin on mõned viited inspireerivatele materjalidele, millega keskkonnahuvilisel tasub tutvust teha. Värskelt ilmunud raamat Pehme linn käsitleb kaasaja suurimaid väljakutseid – kuidas tagada ja parandada kvaliteetse elukeskkonna kaudu inimeste elukvaliteeti kesk tihenevat linna, kliimamuutusi ja digitaliseerunud ühiskonnakorraldust. Raamat on justkui jätk, laiendus […]

Loe edasi >>

President Alar Karis arutas Narvas Ida-Virumaa noortega kliimasõbralikuma maakonna üle

President Alar Karis kohtus 16. detsembril Narvas Ida-Virumaa noortega, kes on võtnud südameasjaks seista kliimasõbralikuma maakonna eest. President Alar Karis kohtus Narvas Ida-Virumaa noortega, kes on võtnud südameasjaks seista kliimasõbralikuma maakonna eest. Kohtumisel osalenud noorte seas oli nii neid, kes osalesid Eestimaa Looduse Fondi ja Rohetiigri eestveetud Ida-Viru noorte kliimakogus, aga ka maakonna kliimasaadikuid. Presidenti huvitas, […]

Loe edasi >>

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun