Keskkonda oluliseks pidavad ettevõtted, kelle eestvedamisel sündis Rohetiigri algatus, on jõudnud suuniste andmiseni kolmandas suures valdkonnas.

Meie kaks inspiratsiooniallikat olid „Teeme ära“ maailmakoristamine, mida olime 12 aasta jooksul teinud, ja Tiigrihüpe. Nii nagu me Eestis 1995. aastal digiteemaga alustasime, olles Exceli asemel ruudulises vihikus ja lüües poes arvelauaga summasid kokku, nii oleme samasuguses alguspunktis keskkonnateemaga. Kindlasti on praegu areng kiirem kui 1990- ndatel digiteema puhul,“ ütleb 2020. aasta novembris keskkonnast hoolivate ettevõtjate initsiatiivil sündinud sihtasutuse Rohetiiger asutaja ja eestvedaja Eva Truuverk (53).

2018. aastal esimest üleilmset „Teeme ära“ koristuspäeva juhtinud Truuverk, kes on algatusega seotud olnud 2008. aastast peale, tõdeb, et see kogemus näitas, et sel moel maailma prügist puhtaks ei saa, vaid tegeleda tuleb juurpõhjustega. „Peamine põhjus on, et me kasutame rohkem ressursse, kui meie planeedi taluvuspiire arvestades oleks mõistlik. Me raiskame ressursse ja reostame nii iseenda ümbrust kui kogu ökosüsteemi laiemalt. See ei ole mõistlik tegevus,“ räägib ta. Seetõttu Rohetiiger ellu kutsutigi.

Me kasutame rohkem ressursse, kui meie planeedi taluvuspiire arvestades oleks mõistlik. – Eva Truuverk

Valmis kolmas tegevuskava

Sihtasutusena tegutseval organisatsioonil on üks selge eesmärk – aidata kaasa siinse majandusruumi ümberkujundamisele nii, et 2040. aastaks oleks Eesti keskkonnahoidlik tugeva majandusega riik ning maailmas üks keskkonnateema eestkõnelejaid. Lühiajalises vaates tahab Rohetiiger 2025. aastaks panna koos oma liikmete ja teiste valdkonnast huvitatutega kokku tegevuskava viies olulises majandusvaldkonnas, kus keskkonnaga arvestamist ei saa enam eirata. Need on energeetika, ehitus, transport, maakasutus ning tööstus ja ringmajandus.

Veebruari alguses valmiski järjekorras kolmas, transpordi tegevuskava, mida ka laiemale avalikkusele tutvustati ja kus pakuti lahendusi transpordisektori suurima keskkonnajalajälje põhjustajate ehk sõiduautode probleemile. Tegevuskava, mis valmis üle 60 organisatsiooni, sh transpordisektori ettevõtete, erialaliitude ja ülikoolide koostöös, käsitleb reisijate ja kaupade vedu kõigis neljas transpordiliigis: maantee-, raudtee-, mere- ja lennutranspordis. Tegevuskava sisaldab ka riigile ja kohalikele omavalitsustele mõeldud ettepanekuid.

Transpordi tegevuskava peatoimetaja Rene Pärdi sõnul veavad maanteetranspordi heite kasvu peamiselt sõiduautod seetõttu, et viimase viie aastaga on sõiduautode arv kasvanud 14%. Samal ajal on ühissõidukiga tööl käivate inimeste osakaal koguni veerandi võrra vähenenud. „Peamine probleem seisneb selles, et erinevad ühistranspordiga liikumise viisid ei ole seni omavahel ühendatud, nende kasutamine on ebamugav ja võrreldes sõiduautoga aeglasem,“ lausub Pärt.

Tegevuskava tähtsaimad ettepanekud rõhutavadki seetõttu vajadust arendada ühistransporti ja aktiivseid liikumisviise, et inimesed saaksid isikliku sõiduauto kasutamist vähendada või sellest loobuda. Kuna kõige rohkem liigutakse linnades, tuleks meetmeid kasutada just seal. „Autostumine peab peatuma, ühistranspordivõrk – buss, tramm, rong – arenema ning jalakäijatele, jalgratturitele ja teistele aktiivseid liikumisviise kasutavatele liiklejatele tuleb tagada eelisõigus,“ ütleb Pärt.

Eva Truuverk märgib, et transpordi tegevuskava on juba seetõttu oluline, et see valdkond tekitab väga suurt süsinikujalajälge. Siin ei saa ka ühte transpordivaldkonda teistest eristada, vaid neid tuleb vaadata koos. „Kui me saame valmis Rail Balticu, siis see tähendab, et peame tegema tee- ehituses teisi valikuid, kuna kaubatransport võiks olulises osas liikuda raudteele,“ ütleb ta. Laiem globaalne suundumus on, et kaubavedu liigub merele seal, kus võimalik. „Ka siin on Eestil palju võimalusi, mida me ei ole veel ära kasutanud. Nii meretranspordi kui ka sadamate puhul.“

Oluline alateema, mida Rohetiigri transpordi tegevuskavaski kajastatakse, on transpordikütus. „Kui Tallink, Tallinna Sadam ja selle tütarfirmad võtavad kasutusse laevu, mis peavad sõitma Läänemerel järgmised 40 aastat, peab juba täna otsustama, kust tuleb nende laevade energia ja kuidas need kunagi utiliseeritakse,“ sõnab Truuverk. Samamoodi on bussifirmadega. Kui nad ostavad uusi busse, peavad nad otsustama praegu, millise kütusega need bussid järgmised kakskümmend aastat sõidavad.
„Alexela ja Neste peavad tegema otsused selles osas, millist taristut nad ehitavad – kas nad ehitavad gaasi-, vesiniku- või elektrijaamad. Need otsused tuleb teha praegu,“ räägib Rohetiigri eestvedaja. Ka pangad peavad otsustama, millistele transporditaristu projektidele nad laenu annavad. „Siin tulebki mängu investeerimiskindlus – ettevõtted saavad suurema kindlustundega teha investeeringuid siis, kui sektori sees on olulistes küsimustes kokkulepped tehtud,“ rõhutab Truuverk.

Kokkulepped peavad 2025. aastaks tehtud olema

Rohetiigri juht märgib, et tegevuskavadega kirjeldatakse seda majandusruumi, kus soovitakse 2040. aastal Eestis elada, ja mismoodi 15 aastaga sinna jõutakse. „Selleks me peame 2025. aastaks tegema omavahel kokkulepped,“ põhjendab ta.

Truuverk on varem hoiatanud, et kui me ei hakka kohe rohepöördeks valmistuma, võime õige pea naasta külmadesse tubadesse. „Kui me täna ei mõtle selle peale, kuidas kasutada ressursse säästlikult, siis on väga suur tõenäosus, et ressursid saavadki ühel hetkel otsa ja meil ei ole enam fossiilkütuseid, millega oma järjest kasvavaid vajadusi katta,“ selgitab Truuverk, mida ta selle alla silmas pidas. See on ka põhjus, miks just energeetika tegevuskava oli paar aastat tagasi esimene, mille koostamise keskkonnale keskenduv sihtasutus ette võttis.

„Kui me täna ei tee energeetikavaldkonnas kokkuleppeid, siis tekib küsimus, millest me saame järgmisel kümnendil elektri – mille abil toas tuli põleb ja mobiiltelefoni laadime. Need otsused tuleb teha 2024. aastal, kui me tahame, et meil energiakindlus oleks,“ ütleb Truuverk. Ta tõdeb, et viimase paari aastaga on energeetikareformide tempo selgelt kiirenenud. „Oleme saanud aru sellest, et need otsused tuleb kiiresti ära teha.“

Eelmisel aastal valmis Rohetiigril ka teise olulise majandusvaldkonna, ehituse tegevuskava. „Siin on kuldvõtmekene peidus hoonete renoveerimises. Kui suudaksime välja mõelda hea tehaselise renoveerimise süsteemi, kus enamik materjale, mida renoveerimisel vaja läheb, toodetakski tehastes ja seejärel pannakse kohapeal kokku, siis see oleks üks asi, mida suudaksime nii süsteemi kui ka toodetena eksportida,“ ütleb Truuverk. Koos sellega saaks ka Eesti elamufondi korda teha, et muuta see senisest palju energiatõhusamaks.

Ehituse tegevuskava katab ära ka selle, milliseid materjale peaks eelistama uusehitiste puhul ja millise kasutusega on linnaruum. „Avaliku linnaruumi kasutus initsieerib nii liikuvust kui ka seda, kuidas inimesed keskkonnahüvedest – näiteks rohealadest – osa saavad,“ märgib Truuverk. Siia alla kuulub ka ühissõiduki isiklikule autole eelistamine.

Need otsused tuleb teha 2024. aastal, kui me tahame, et meil energiakindlus oleks. – Eva Truuverk

Neljanda tegevuskava koostamine sai avapaugu

Jaanuaris alustas sihtasutus juba ka neljanda, maakasutuse tegevuskava koostamist. „See on kindlasti kõige sensitiivsem, kuna peame ära otsustama, kuidas oma 45 000 ruutkilomeetrit maad kasutame. Mis on selle otstarve täna ja kuhu me tahame jõuda 2040. aastaks? Siin on jällegi märksõnaks „investeerimiskindlus“, et nii puiduettevõtjad, põllumehed kui ka märgaladel toimetavad inimesed teaksid, kui palju ressurssi on neil kasutada 10–20 aasta jooksul. See ei saa kogu aeg muutuda,“ märgib Truuverk. Maakasutuse tegevuskava katab teemadena ka tehismaastikke ehk kaevandusi.

„Me loodame väga, et see teekaart on valmis järgmisel aastal samal ajal, aga elame-näeme. Siin kindlasti tuleb tuliseid läbirääkimisi rohkem, kui on olnud eelmiste teekaartide puhul,“ märgib Rohetiigri juht.

Viies tegevuskava koostatakse tööstuse ja ringmajanduse kohta. „See valdkond pole nii polariseeriv, aga on kindlasti väga tähtis nii Eesti riigi kui tööstuse ja majandusinimeste jaoks, sest me peame läbi mõtlema ja kokku leppima, millised on Eestile vajalikud tööstusharud, millega me tegelikult edasi läheme,“ ütleb Truuverk. Ta rõhutab, et kindlasti ei soovi nad oma tegevuskavadega kuidagi riiklike arengukavadega konkureerida, vaid pigem otsitakse koostööd.

Siiski erinevad Rohetiigri tegevuskavad riiklikest arengukavadest selle poolest, et need on sündinud ettevõtjate endi vajadustest ning nendes olevad teekonnad, mis on uue majandusruumi loomiseks kirja pandud, on sellised, mille puhul näevad ka ettevõtjad ise, et seda on võimalik teha. „Kui riik teeb arengukavasid, siis riik palkab maksumaksja raha eest eksperdid ja teadlased ning kaasab ettevõtjad. Meie teeme vastupidi – ettevõtjate raha eest palgatakse parimad eksperdid, teadlased ja praktikud,“ ütleb Truuverk. Tegevuskavade loomise ettepanek tuli samuti ettevõtjatelt.

Esimese kolme tegevuskava koostamises on osalenud ligi 150 organisatsiooni ja ettevõtet. Ühtlasi täiendatakse neid dokumente ka pärast nende valmimist. „Näiteks energeetika teekaarti oleme juba kaks korda uuendanud. Nad on elus dokumendid,“ märgib Truuverk.

Kuivõrd energeetika tegevuskava oli esimene, siis mitu asja, mis sinna sisse said, on nüüdseks juba realiseerunud. Näiteks tuulepargi talumise tasu riiklik regulatsioon, mis tegevuskava koostamise ajal oli üksnes idee. Ehituse tegevuskava puhul on ka riigisektor jõudnud järelduseni, et edaspidi peaks avaliku sektori hooneid ehitades kasutama rohkem puitu.

Meie teeme vastupidi – ettevõtjate raha eest palgatakse parimad eksperdid, teadlased ja praktikud. – Eva Truuverk

Siia maamärk jäetud, nüüd välismaale

„Minu jaoks on olnud üks suurim üllatus Rohetiigrit käivitades see, kui valmis on ettevõtjad olnud kaasa mõtlema ja laua taha tulema ning kui palju oli juba enne ettevõtetes tehtud,“ ütleb Truuverk. Tema sõnul on paljud Eesti ettevõtted aru saanud, et meie majandusruum on suurte muutuste keskel, mistõttu on nende huvides aru saada, milline on areng ning kuidas selles maailmas edukalt edasi tegutseda ja konkurentsis ellu jääda.

„Pigem on huvi olnud suurem, kui me oskasime arvata,“ räägib Rohetiigri juht. Praegu on organisatsioonis 87 liiget, kuid plaan on jõuda 150 liikmeni. Rohetiigri tegevuse rahastus tuleb nii liikmetelt kui ka projektidest. Sisuliselt tegutseb ta sarnasel põhimõttel nagu iga teine kolmanda sektori organisatsioon.

2020. aasta kevadel lõi Rohetiiger oma akadeemia, et harida ettevõtteid tuleviku keskkonnateemadel. Siis ei pakkunud keegi teine sellist õppeprogrammi, kuid pärast viit lendu on Rohetiigri kõrvale tulnud väga palju sarnaste programmide pakkujaid. Seetõttu sulgeb Rohetiiger Eestis oma õppeprogrammi.

„Me tulime oma akadeemiaga välja, et näidata, et turul on seda liiki õppeprogrammi järele nõudlus ja et programmi hakkaksid pakkuma koolitusfirmad. Tänaseks on meie töö Eestis tehtud, aga kuna sakslased avastasid meie akadeemia, siis sügisel alustab esimene Saksamaa lend. Me hakkame koolitama Saksa ettevõtjaid, sest seal ei ole sellist koolitusformaati, kus ettevõtte põhituumik tuleb koolitusele ja saab osa viiekuulisest väga tihedast kestlikkuseteemalisest programmist,“ räägib Eva Truuverk.

Suur vajadus sellise organisatsiooni järele

Truuverk märgib, et nagu 1990-ndate digirevolutsiooni puhul on Eestil võimalik ka rohepöördega teha ühes valdkonnas suur arenguhüpe ja olla sellega eeskujuks kogu ülejäänud maailmale. „Ma arvan, et enamik inimesi on aru saanud, et nii nagu digiteema tulid 1990. aastatel on täna keskkonnateema tulnud selleks, et jääda. Me ei saa siin tagasi minna, vaid ainult edasi. See on globaalne megatrend. Meie asi on selleks oma parimal moel valmistuda ja ühiskonnana võitjana välja tulla,“ rõhutab Rohetiigri eestvedaja.

Ühe katsumusena toobki ta esile selle, et maavara raiskamine ületab juba maakera taluvuse piire, tekitades ökosüsteemides ebakõlasid. „Me peame oleme valmis selleks, et muutused ainult kiirenevad,“ ütleb Truuverk. Teise olulise näitena toob ta esile 2015. aasta Pariisi kliimakonverentsi, mille järel on paljud maailma riigid hakanud kokkuleppeid otsima. „Euroopa Liit on siin eestkõneleja ja Eesti ei saa seda trendi kuidagi eirata,“ lisab Truuverk.

Ta ütleb ka, et ühtegi sellist organisatsiooni nagu Rohetiiger nad mujalt maailmast leidnud ei ole. „Käisime 2021. aastal Glasgow’ COP-il (ÜRO kliimamuutuste konverents – S. L.) uurimas, kas rahvusvaheliselt on olemas mõni selline organisatsioon nagu Rohetiiger ja kas maailmas võiks olla vajadus sellise organisatsiooni järele. Saime aru, et vajadus on väga suur, aga ühtegi sarnaste eesmärkide ja tegutsemisloogikaga koostööplatvormi ei leidnud,“ tõdeb ta.

Pikemas vaates näebki Truuverk, et kui tegevuskavad saavad valmis ja 2025. aastaks pakutakse välja tasakaalus majandusruumi mudel, muutub Rohetiiger mujal maailmas selle mudeli saadikuks. „Juba praegu on rahvusvaheline huvi meie vastu väga suur, just tänu „Teeme ära“ ülemaailmsele võrgustikule,“ märgib ta.

“Juba praegu on rahvusvaheline huvi meie vastu väga suur – Eva Truuverk

Keskkonnateema on muutunud ka poliitikutele tähtsaks

Rohetiigri juht Eva Truuverk ennustab, et olenevalt sellest, mis julgeolekupoliitikas järgmistel aastatel toimub, on keskkonnateema järgmistel riigikogu valimistel kahe olulisima aruteluteema seas.

„Olen vaadanud, kuidas Eesti poliitikas on areng toimunud. 2019. aasta riigikogu valimistel keskkonnateemat valimiseelsetes väitlustes praktiliselt polnud – seda teemat ei puudutatud. 2023. aasta valimistel oli keskkonnateema juba viie põhiteema seas,“ selgitab Truuverk. Viimasteks parlamendivalimisteks oli pea kõigil Eesti erakondadel oma keskkonnaprogramm.

„Nelja aastaga toimus Eestis tähelepanuväärne nihe ja areng nii avaliku sektori kui ka erasektori poole peal ja see peegeldus valimisprogrammides,“ ütleb ta. Truuverk ennustab, et järgmistel parlamendivalimistel, mis toimuvad 2027. aastal, on keskkond poliitikute jaoks juba kas esimene või teine väitlusteema. „Väga palju oleneb sellest, mis julgeolekuvaldkonnas toimub,“ nendib ta.

Poleemikat tekitanud arvamuslugu mõisteti valesti

Jaanuari alguses avaldatud arvamuslugu tõi nii Rohetiigrile kui ka selle eestvedajale Eva Truuvergile palju tähelepanu, kuivõrd tema sõnu tõlgendati kui soovi naasta plaanimajanduse juurde. Truuverk ütleb, et seda ta kindlasti ei propageerinud.

„Rohetiiger pole kunagi arvanud, et Eestis peaks kehtestatama mingi muu majandussüsteem, me oleme kindlasti vaba turumajanduse pooldajad. Ma väga usun ettevõtjate kainesse mõistusesse ja oskustesse. Arvatavasti oleme ainult seeläbi siin riigis haljale oksale jõudnud ja oleme seal ka edaspidi,“ rõhutab Truuverk.

Jaanuari alguses avaldas Delfi Ärileht tema arvamusloo, kus peale vajaduse ümber mõtestada praeguseid ärimudeleid kirjutas Truuverk, et tulevikus on kindlasti muutustes väga suur roll riiklikul suunamisel. „Me oleme varasemast „igaüks ise majandab“ süsteemist astunud reeglite alusel toimivasse majandusruumi. Midagi ei ole parata, riigi roll on suur, piitsa ja prääniku tähtsus kindlasti ei vähene,“ märkis ta. See tekitas Eesti ühiskonna liidrite seas palju vastakaid arvamusi.

Truuverk ütleb, et kuigi ta mõtleb endiselt samamoodi, nagu artiklis kirjutas, tunnistab ta, et läks võrdluste kasutamisega veidi liiale. „Ma kirjeldasin olemasolevat reaalsust – me ei ole enam džungliturumajanduses, vaid väga reguleeritud turumajanduses ja rohepöördel ei ole sellega mingit pistmist. Kõik need reeglid ja piirangud on tulnud juba aastate jooksul meie kõigi ellu ning see on kurb fakt, et nende osakaal ei vähene,“ põhjendab ta. Piitsa all pidas ta silmas regulatsioone ja maksusüsteemi ning prääniku all toetusmehhanisme.

Truuvergi arvates tuleks tegelikult üle vaadata, milliseid reegleid ja piiranguid meie majanduse toimimiseks vaja on, ning kärpida bürokraatiat seal, kus sellest pole midagi kasu. „Riigi roll on see, et reeglid ja raamid oleksid kõigi jaoks ühesugused. Tähtis on anda ettevõtjatele õigusselgus ja investeerimiskindlus,“ sõnab ta. Üks kindel seadus, mis seda õigusselgust looma peaks, on suure tõenäosusega selle aasta jooksul valmiv kliimaseadus.

Loe lisaks: Liikmed on teinud edusamme kuid suurem arenguhüpe seisab alles ees

Allikas: Delfi Ärileht

FOTO: Ilmar Saabas/ Delfi meedia