Teadmistetiimi hakkab juhtima Jüri-Ott Salm

Geograaf ja Eestimaa Looduse Fondi märgalade ekspert Jüri-Ott Salm hakkab juhtima Rohetiigri teadmistetiimi. Mis on teadmistetiimi panus Rohetiigri platvormile ja eesmärkidele?

Jüri-Ott Salm Rohetiigri teadmiste tiimi juht
Jüri-Ott Salm – Rohetiigri teadmiste tiimi juht

Kuidas Sa ennast tutvustaksid ja kirjeldaksid? 

Olen hariduselt geograaf ning 2012. aastal kaitstud doktoritöös uurisin soid ja kuivenduse mõju soodele ning kasvuhoonegaside bilansse. Alates 2000. aastast alates olen töötanud erinevatel ametikohtadel Eestimaa Looduse Fondis, lühemat perioodi ka Tartu Ülikoolis. 

Kust ja millal Rohetiigrist esimest korda kuulsid ja millised olid emotsioonid ning mõtted? Kas tundus kohe, et see on asi, millega võiks olla seotud?

Olen Teeme Ära liikumist juba pikalt jälginud ja neile pöialt hoidnud. Seoses Rohetiigriga, tekkis mul seos ühe TEDxi kõnega, kus kirjeldati firmade ja looduskaitsjate koostööd, et leida lahendus keskkonnakaitsele. See koostöö seisnes selles, et Maailma Looduse Fond (WWF) läks suuremate firmade juurde, tehti ümarlaudu ja püüti kokkuleppele jõuda, kuidas peaks edaspidi tegutsema, et loodus ei kannataks. Ettevõtteid pani tegutsema tõdemus, et kui tahta säilitada oma tegevus pikas perspektiivis, peab arvestama keskkonnaressursside limiitidega. Ma ei ole leidnud infot, kuidas sellel ettevõtmisel on edaspidi läinud aga mul on hea meel, et ka Rohetiigri puhul on näha ettevõtete poolset huvi ja motivatsiooni leida lahendusi, et oma keskkonna jalajälge vähendada. See paneb omakorda mind tegutsema. Kui ma vaatan erinevaid arengukavasid ja rahvusvahelisi kokkuleppeid, siis võib öelda, et keskkonnakaitse alaselt on kõiges vajalikus juba kokku lepitud, kuid kahjuks on see jäänud paljuski sõnadeks. Rohetiigri peal on lootus, et suudame ka päriselt suurema muutuse ära teha. Lugedes Majandustoimkonna kokkuvõtteid, siis ootused on hästi kõrged.

Tuled Rohetiigrisse teadmiste tiimi juhtima – kirjelda palun lühidalt, mida teadmistetiim tegema hakkab ja kuidas plaanid teadlasi ühe laua taha kutsuda? 

Tulevikusuunajate mõttekoda ja Majandustoimkond, mis koosnevad ettevõtjatest, töötavad läbi erinevad majandusteemad, nagu energeetika, transport, põllumajandus jne, koostavad oma ettepanekud ja visiooni, kuidas konkreetset valdkonda kestlikumalt korraldada ja loodusega kooskõlas tegutseda. Teadmistetiim võtab need ettepanekud ette ja verifitseerib need. See on väga oluline tagasiside ettevõtetele ja ühiskonnale laiemalt. Eesmärk on määratleda parimate teadaolevate teadmiste põhjal, kuidas loodust hoidvalt ja parimate tehnoloogiate abil inimese eluolu ja sellega kaasnevat majandusmudelit korraldada ja suunata lähima kümnekonna aasta perspektiivis. 

Teadmistetiimis hakkab tegutsema ligi 15 teadlast, kuid teemade lõikes võib kaasatud teadlaste arv suureneda. Teadmistetiimi liikmed on aktiivsed teadlased ja siinkohal oleme seadnud eelduseks ka doktorikraadi olemasolu. Nendega, kellega ma olen praeguseks rääkinud, on ettevõtmise suhtes positiivselt meelestatud ja valmis kaasa lööma.

Millised võiksid olla teadmistetiimi esimesed töösaavutused? Mida Sa ise kindlasti tahaksid saavutada? 

Meie tegevuse kitsam eesmärk on see, kui Majandustoimkond ja Tulevikusuunajate mõttekoda on oma visiooni sõnastanud ja kui sellele on tehtud akadeemilisest ringkonnast täiendused ja seisukohad on valideeritud. Kui Rohetiiger suudab selle visiooni viia otsustajateni, ettevõtetes ja majanduses laiemalt toimuvad selged muutused ning sellele on olemas laiem ühiskondlik toetus, siis me suudame ka keskkonda hoida ning oleme õnnestunud. Ma väga tunnustan Rohetiigrit selle eest, et algusest peale on peetud teaduspõhisust oluliseks. Ilma selleta me kompame pimeduses. 

Milliseks hindad eestlaste teadmisi kestlikkusest? Kuidas teadmisi inimesteni paremini viia? 

Näen, et 20-30 aastastele läheb keskkonnateema palju rohkem korda, kui minu generatsioonile ja vanematele. Samuti tunnetan, et noorem põlvkond vaatab teravamalt, kuidas riiki valitsetakse ja korraldatakse. Noored on rohkem mures, selle pärast, mis meid ees ootab ja ma olen positiivselt liigutatud, et nad ei ole jäänud eemal seisjaks ja mõtlevad kaasa. Ma loodan, et Rohetiiger vähendab neid küsimärke ja leiab ühise joone tegutsemiseks.

Rohetiiger kõneleb

Eva Truuverk: kasutame aastavahetust unistamiseks ja läheme tulevikule vastu täis uut tegutsemistahet!

Head Rohetiigri sõbrad! Aasta 2021 on olnud tegus ja sündmusterohke. Tänan kogu südamest kõiki kaasteelisi. Meie kõigi suuremate ja väiksemate sammude tõttu on keskkonna-vaade nüüdseks olemas pea kõiki eluvaldkondi puudutavates aruteludes.  Mida siis Rohetiigris lõppeval aastal tegime?  Oleme äsja valmis saanud energia teekaardi, mille kohta saad lähemalt lugeda siin.  Rohetiiger koos Eestimaa Looduse Fondiga korraldas […]

Loe edasi >>

Uue aasta alguse inspiratsiooniks

Peatselt saabuva uue aasta saabumise puhul jagame viiteid kasulikele koolitustele ja positiivsetele uudistele. Siin on mõned viited inspireerivatele materjalidele, millega keskkonnahuvilisel tasub tutvust teha. Värskelt ilmunud raamat Pehme linn käsitleb kaasaja suurimaid väljakutseid – kuidas tagada ja parandada kvaliteetse elukeskkonna kaudu inimeste elukvaliteeti kesk tihenevat linna, kliimamuutusi ja digitaliseerunud ühiskonnakorraldust. Raamat on justkui jätk, laiendus […]

Loe edasi >>

President Alar Karis arutas Narvas Ida-Virumaa noortega kliimasõbralikuma maakonna üle

President Alar Karis kohtus 16. detsembril Narvas Ida-Virumaa noortega, kes on võtnud südameasjaks seista kliimasõbralikuma maakonna eest. President Alar Karis kohtus Narvas Ida-Virumaa noortega, kes on võtnud südameasjaks seista kliimasõbralikuma maakonna eest. Kohtumisel osalenud noorte seas oli nii neid, kes osalesid Eestimaa Looduse Fondi ja Rohetiigri eestveetud Ida-Viru noorte kliimakogus, aga ka maakonna kliimasaadikuid. Presidenti huvitas, […]

Loe edasi >>

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun