27. septembril jõustuvad tarbijakaitseseaduse muudatused, millega täpsustatakse keskkonnaväidete esitamise nõudeid toodete ja teenuste turundamisel. Muudatuste eesmärk on piirata rohepesu ning tagada, et tarbijatele antav teave toodete ja teenuste keskkonnamõju kohta oleks selge, usaldusväärne ja kontrollitav.

Kestliku innovatsiooni strateegi Anu Ruuli sõnul on muudatused pikemas plaanis väga hea uudis. „Ausam kommunikatsioon aitab tarbijal teha teadlikumaid valikuid ja toob esile need ettevõtted, kelle jaoks on olulised sisulised tegevused ja andmepõhine kestlikkus,“ ütles ta.

Mis 27. septembrist muutub?

• Üldised keskkonnaväited peavad olema tõendatud. Väited nagu „keskkonnasõbralik“, „roheline“, „biolagunev“ või „kliimaneutraalne“ peavad põhinema tõendataval keskkonnatoimel. Mida konkreetsem on väide, seda selgem on tarbijale, millel see põhineb.
• Ettevõtte enda loodud kestlikkusmärgisest enam ei piisa. Kasutatav märgis peab põhinema sertifitseerimisskeemil või olema kehtestatud avaliku sektori asutuse poolt ning selle nõuetele vastavust peab saama sõltumatult kontrollida.
• Keskkonnaalast eelist ei tohi laiendada kogu tootele, kui see puudutab ainult üht osa. Näiteks ei saa toodet tervikuna reklaamida taaskasutatud materjalist valmistatuna, kui tegelikult on taaskasutatud materjalist ainult selle pakend.
• Tavapärast või seadusega nõutud omadust ei tohi esitleda eristava eelisena. Näiteks ei saa toote eripärana reklaamida vastavust nõuetele, mis kehtivad niikuinii kõigile selle kategooria toodetele, või sellise aine puudumist, mille kasutamine on juba keelatud.
• Tulevikulubaduste taga peab olema tegevuskava. Näiteks lubadus saavutada kliimaneutraalsus või vähendada heitkoguseid teatud aastaks peab põhinema selgel ja avalikul tegevuskaval, mis sisaldab vahe-eesmärke ning mida kontrollib sõltumatu kolmas osapool.

Ruuli sõnul on rangematel nõuetel selge põhjus. „Euroopa Komisjoni 2020. aasta uuringu järgi olid üle poole ELis analüüsitud keskkonnaväidetest ebamäärased, eksitavad või alusetud. 2024. aasta lõpus tehtud küsitluses pidas enamikku keskkonnaväiteid usaldusväärseks vaid pool Euroopa tarbijatest ning ligi kaks kolmandikku nimetas umbusku takistuseks jätkusuutlikumate valikute tegemisel. See on ebaõiglane nii tarbijate kui ka nende ettevõtete suhtes, kes on keskkonnamõju vähendamisesse sisuliselt panustanud,“ selgitas ta ning lisas, et seetõttu on Euroopa Liit valinud reguleerimise tee.

Ettevõtetele tähendab muudatus Ruuli sõnul eelkõige vajadust läheneda keskkonnakommunikatsioonile senisest süsteemsemalt. „Tasub üle vaadata oma pakendid, veebileht, turundusmaterjalid ja ka vabatahtlikud kestlikkusaruanded ning küsida iga väite juures, kas me suudame seda tõendada,“ kirjeldas ta. Samas ei pea tema sõnul kõike korraga ette võtma, vaid mõistlikum on liikuda väikeste sammudega, esitada pigem vähem, kuid tõendatud väiteid ning enne kulukate märgiste või tõenduste hankimist läbi mõelda, mida ja miks ettevõttel tegelikult vaja on.

Nõuete rikkumise korral võib füüsilist isikut karistada kuni 300 trahviühikut (st kuni 1200 eurot) suuruse rahatrahviga ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Suures ulatuses või Euroopa Liidu mõõtmega rikkumise puhul võib trahv ulatuda kuni 4 protsendini eelmise majandusaasta aastakäibest.

Loe muudatustest täpsemalt: https://www.koda.ee/et/uudised/alates-27-septembrist-ei-ole-lubatud-rohepesu-ehk-esitleda-toodet-voi-teenust.