Kuidas mõõta keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid?
Kestlikkuse mõõtmine ettevõttes on alates 2025. aastast kohustus vähestele, aga võimalus kõigile, kirjutab Kristiina Kerge.
Euroopa Liidu üleselt on välja töötamisel standardid, mille alusel on hea analüüsida ettevõtte tarneahelat ja sisemisi protseduure, et tuvastada olulised mõjud keskkonna- ja sotsiaalsest aspektist.
31. mail toimus Interregi projekti raames Rohetiigri liikmetega töötuba „Kuidas mõõta keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid?“. Töötuba viisid läbi Kadi Kenk ja Kristiina Kerge Teeme Ära sihtasutusest koos projekti Eesti partneritega.
Grupitööde keskmiseks fookuseks topeltolulisuse hindamine, et tuvastada riske ja võimalusi, mida varasem juhtimisloogika seni ettevõtete tähelepanusse toonud pole. Grupitööd ei andnud vaid võimalust õppimiseks, vaid ka väärtusliku sisendi andmiseks kestlikkuse aruandluse tööriista loomisesse. Ainult koostöös saab riik olla oma erasektori võimas liitlane!
Ettevõtte mõjude tuvastamine läbi topeltolulisuse oli raske, ausalt. Aga pingutus oli ülesande vääriline. Kolm asja, mida me sellest päevast õppisime:
1) Ettevõtete vastutavad töötajad saavad teineteiselt väga palju õppida väga lühikese aja jooksul. Julgustame rohkem rääkima omaenese sektori sees kui ka tarneahela partneritega. Stardiküsimusest sõltub palju!
2) Topeltolulisus on segadusttekitav uus termin, aga sisu ei ole ilmtingimata ettevõtetele nii võõras. Kõige enam vajab mõtestamist selliste mõjude peale mõtlemine, mida finantsriskide hindamisel ei arvestata, nt kuidas mõjutab minu tegevus kogukonda (kergliiklusvahendite pakkuja toetab kergliikluse taristu ja populaarsuse arengut terves piirkonnas, omab nii positiivset sotsiaalset inimeste tervisele kui ka keskkonnamõju kohtreostuse vähendamise ja efektiivse ressursikasutuse näol).
3) Peame rohkem rääkima positiivseid lugusi ja jagama taipamisi ja saavutusi, mida mõjude hindamine ja avalikustamine kaasa toob. Hirmust ja teadmatusest ajalukku takerduvatest ettevõtetest ei tohi saada foon, millesse meie ettevõtete areng takerdub.
Projekti juhtpartner on Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Projektiga töötatakse välja ja piloteeritakse teenindus- ja IKT-sektorile mõeldud lahendust, mis koosneb:
- digitaalsest keskkonnast koos juhistega, mis võimaldavad teenindus- ja IKT-sektori ettevõtetel näha ja hinnata oma tegevust lähtuvalt EU-ülestest kestlikkuse standarditest;
- soovitustest ettevõtetele – kuidas oma tegevust tõhusalt nõuetega vastavusse viia.
Euroopa Liidu õiguse kohaselt peavad teatud ettevõtted avalikustama teavet selle kohta, kuidas nad tegutsevad ning sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid väljakutseid juhivad. 2021. aasta aprillis võttis Euroopa Komisjon vastu kestlikkuse aruandluse direktiivi (CSRD) ettepaneku, mis muudaks kehtivaid aruandlusnõudeid. Aruandlust esitav ettevõte peab esitama teatud andmed ka oma tarnijate jätkusuutlikkuse parameetrite (nt ulatusega kasvuhoonegaaside heitkoguste) kohta ning lähitulevikus taotleb ta andmeid paljudelt väike- ja keskmise suurusega ettevõtetelt (VKE), mis kuuluvad tema väärtusahelasse. Interregi projekti raames loodav tööriist on abiks eelkõige VKE-dele.
