Rohetiigri Akadeemia lõpetamine

Rohetiigri Akadeemia viimane kuu oli päris aktiivne. Kokku toimus kolm üritust, mille käigus inspireeriti organisatsioonide juhte, viidi läbi kommunikatsioonikoolitus ning viimaks tähistati koolitusperioodi lõppemist. Pilootprogrammis osalevate organisatsioonide juhtide inspireerimine 27. mail

Rohetiigri Akadeemia on peamiselt keskendunud rakendajatele. Juhid on küll siin ja seal olnud kutsutud, kuid peamine fookus on olnud “särasilmade” koolitamisel ja toetamisel. Samas juhtide rolli jätkusuutlikkuse rakendamisel on keeruline üle hinnata. Just juht on see, kes peaks vedama kestlikkuse mõtestamist organisatsiooni kui terviku kontekstis – et jätkusuutlikkus ei oleks lihtsalt rida projekte, vaid oleks läbi mõeldud organisatsiooni identiteedi ja strateegia kontekstis. Heaks näiteks on siin LHV, kes mitte ainult ei järgi ESG norme, vaid näeb ennast rohepangana. 

Selleks, et pilootproganisatsioonide juhtidele kestlikkuse raami rohkem tuua, tegime neile eraldi kohtumise. Markus Vihma andis ülevaate Akadeemia senisest kulgemisest. Harri Moora SEI Tallinnast kirjeldas üldiseid keskkonnatrende. Põhisõnum oli, et pigem läheb olukord keerulisemaks, kui kergemaks ja Harri tõi välja põhimõtted, millega kõik organisatsioonid peaksid arvestama, et olla tulevikukindlad: süsteemne riskide hindamine ja juhtimine, dekaroboniseerimine väärtusahela üleselt, ringmajanduse põhimõtete rakendamine. 

Seejärel järgnesid kolm näidis-juhtumit. Rasmus Rask rääkis Uuskasutuskeskuse ja LaMuu kogemusel põhinedes sotsiaalsetel põhimõtetel ettevõtete loomisest. Kadri Armas kirjeldas Prysmiani Grupi jätkusuutlikkuse põhimõtteid ja Rootsi Swedbanki jätkusuutlikkuse juht Fredrik Nilzén ühines üle virtuaalkanali, et kirjeldada Swedbank grupi jätkusuutlikkuse põhimõtteid. 

Kommunikatsioonikoolitus 3. juunil
Peamiselt on oluline tegemine. Aga ka rääkimine on oluline. Laiem rohepööre toimub, kui ühiskond tunnetab, et teema on oluline. Seega on Rohetiigri huvi, et kõik pilootprogrammi osalised enda arengutest räägiksid. Loomulikult on see ka organisatsioonide enda huvi – kui sisu on olemas, siis on hea näidata, et rohelisus on organisatsioonile oluline. Viisime läbi koolituspäeva, et toetada pilootorganisatsioone enda rohesõnumite koostamisel ja edastamisel. 

Päeva alustas Mihkel Tammo Rohetiigrist, kes tõi enda varasema juhtimiskogemuse baasilt välja, mis on hea kommunikatsiooni vundament. Vundamendiks on sisu. Oluline on, et kestlikkus algaks organisatsiooni ärifilosoofiast, oleks viidud strateegiasse ja tegevuskavadesse ja oleks loodud baas rakendamiseks (kulud eelarvestatud). Teisisõnu – jätkusuutlikkuse rakendamisel on oluline süsteemsus ja terviklikkus. Kui selline süsteemne baas on olemas, siis reaalsed keskkonnateod asetuvad terviklikku konteksti ja nendest on ka kerge rääkida. 

Rasmus Kagge Agenda PRist endise ajakirjanikuna rääkis, mida ajakirjanikud ootavad. Millised sõnumid meediamürast läbi kõlavad, millised esinejad jäävad meelde, milliseid kõneisikuid ajakirjanikud (ja vaatajad) armastavad… Võtmesõnad – lihtne, selge, “inimkeelne” uudisväärtusega sõnum. Oluline on ka see, et inimene (ettevõtte kõneisik) ise tahab sõnumit esitada. Lisaks võttis Rasmus ajakirjaniku rolli ja tegi kõigi osalejatega katse-roheintervjuu organisatsooni rohetegude ja progressi osas. Hea baas, millelt organisatsioonid saavad eestkõnelejatena enda sõnumit reaalselt edasi anda.   
Ja eriti positiivne oli, et üle pika aja oli taas võimalik füüsiliselt kohtuda. 

Rohetiigri Akadeemia lõpetamine 16. juunil
Ja kõige lõpuks lõpetamine… Rohetiigri Akadeemia on toimunud 10 kuud. On olnud mägesid ja orgusid, kergeid ja raskeid hetki, taipamisi ja segadust. Kõik see käib arengu juurde. Kristi Liiva Milttonist modereeris ühist teekonna mõtestamist, et olulisemad õppekohad, emotsioonid, soovitused jne saaks talletatud. Osalejad jagasid enda muljeid omavahel ja Rohetiigriga. 

Marko Siller Sustinerest tegi võrdluse 2020 aasta septembri seisu ja vahepeal toimunud arengute osas. Mõistetavalt ei ole sellises kompleksses teemas nagu jätkusuutlikkus võimalik kõigest kümne kuu jooksul võimalik suuremahulisi reaalseid muudatusi teha (projektide rakendamine võtab aega) – Rohetiigri Akadeemia oligi rohkem suunatud tugeva vundamendi loomisele. Kuid hea oli näha, et keskkonnajuhtimise põhiprintsiipides oli olulist edasiminekut. 

Lõpuks pidasime mõned kokkuvõtvad kõned, kuulasime Mikk Pedaja muusikat ning Rohetiigri Akadeemia peadisainer Markus Vihma andis kätte tunnistused. 

Rohetiigri Akadeemia sai sellega punkti. Kuid see on vaid vahefiniš. Tulevad mõned kuud ärateenitud puhkust, kuid sügisel pilootprogramm jätkub. Keskendume pilootorganisatsioonide kui roheteemades eestkõnelejate arendamisele ja toetamisele.  

Rohetiiger kõneleb

Rohetiigriga on liitunud üle 60 ettevõtte

Aasta 2022 esimeses kvartalis liitusid Rohetiigri esindusorganisatsiooniga SEB, ROI, Tallinna Lennujaam, Tallinna Kaubamaja ning aprilli lõpus ka BTA kindlustus. Küsisime liitujatelt, mis ajendab ettevõtete juhtkondi tegema samme jätkusuutlikkuse suunas? Hiljar Kõiv, BTA kindlustuse Eesti filiaali juhataja: “BTA kindlustuse strateegias on olulisel kohal jätkusuutlikkus, mis tähendab, et lisaks majanduslikele eesmärkidele oleme seadnud kõrged eesmärgid ka oma ökoloogilise […]

Loe edasi >>

Algas kandideerimine Rohetiigri Akadeemia kolmandasse lendu

Avatud on kandideerimine septembris algavale Rohetiigri Akadeemia kolmandale lennule. Kellel soov luua või võimestada enda rohetiimi, et ette võtta põhjalik ettevõttesisene rohepööre või roheteemades järgmisele tasemele hüpata, siis see programm on heaks vahendiks.Programm sisaldab 9 kuud intensiivset õpet ja õpitu rakendamist roheprojektide näol. Programm on laiapõhjaline – see on koostatud nelja ülikooli ja Rohetiigri partnerite […]

Loe edasi >>

Kokanduse eeskuju Kristjan Peäske: tahan teada, kust minu toit tuleb!

Ka hiiglasliku süsinikujalajäljega restoraniäris saab teha vastutustundlikke valikuid Aasta eest tegi Noblessneri sadamalinnakus tegutsev Lore bistroo karmi otsuse, loobudes oma kõige populaarsemast roast – tuunikalasalatist. “Siiamaani küsitakse, millal see menüüsse tagasi tuleb,” tunnistab üks bistroo omanikke Kristjan Peäske. Vastus sellele küsimusele on – mitte kunagi.  Eelmise aasta novembris avaldas bistroo sotsiaalmeedias ka postituse, mis selgitas otsuse tagamaid. […]

Loe edasi >>

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun