Linnad ja vallad rohetiigriteks

Tulemas on selle sajandi kõige olulisemad kohalike omavalitsuste valimised. Oktoobris valitavatel volikogudel lasuvad senisest suurimad ootused kiire, aga mitte kiirustatud, rohepöörde teostamiseks koostöös teadlaste ja kogukondadega. Eesootaval neljal aastal on kriitilise tähtsusega, et iga otsus ja investeering viiks meid igas Eesti omavalitsuses kliimakindla ning ökokriisita tuleviku suunas.

Teele ja Maiu Rohetiigri vabakond
Teele Pehk ja Maiu Lauring, Rohetiiger

Eesti kohalikes omavalitsustes pole kestlik areng seni veel teadvustatud ega selle saavutamine süsteemselt koordineeritud. Ometi nähakse Euroopas ja teistes maailmaosades, et kohalikul tasandil saab vajalikud muutused ellu viia kiiremini ja tulemuslikumalt kui riigi tasandil või riikide koostöös. Rohetiigri koondatud 38 mõjusat soovitust kohaliku rohepöörde õnnestumiseks on abiks nii kodanikule kui valimistel kandideerijatele.    

Kuidas keskkonnateadlikud tegevused ära tunda?

Keskkonnateemad on muutunud inimeste jaoks olulisemaks ning oma eluviisi keskkonnasäästlikkuse üle mõeldakse varasemast enam. Keskkonnateadlikkuse uuringu järgi peavad eestimaalased end keskkonnateadlikuks ja meil on valdavalt loodushoidlikud hoiakud, kuid igapäevaelus ei käitu me vastavalt neile teadmistele. Veel näitas uuring kohatisi vajakajäämisi keskkonnaalases süsteemses mõtlemises: põlevkivienergia keskkonnajälge ja igapäevaseid Eesti keskkonnas aset leidvaid muutusi ei osata seostada globaalsel tasandil toimuvate muutustega. Igapäevaelus ei tunta keskkonda kahjustavaid tegevusi ära ega osata hinnata enda tegevuse seost ja mõju keskkonnale. 
Seega valdav osa eestimaalastest mõistab ees ootavate keskkonnasäästlike otsuste kriitilisust. Kodanikud vajavad kohalikku omavalitsust, mis arvestab inimeste murede ja hirmudega muutuste ees ning teeb keskkonnasõbraliku argielu mugavamaks ja soodsamaks valikuks.

Läbimõeldud rohepööre vajab koostööd kohalikus kogukonnas

Rohepööre juba toimub. Kui Euroopas teevad paljud linnad kiiremaid keskkonnasamme kui riigid, siis Eestis on vaid väheseid häid eeskujusid: Lääne-Harju rohevald tegeleb süsteemselt kogukonnatakso arendamise ja jäätmemajandusega; Tartu linnas lähtutakse elukeskkonna kujundamisel aina rohkem elurikkuse ja kergliikluse soodustamisest, katse- ja pilootprojektid aitavad reaalselt kogeda teistsugust ruumi. Tallinn, Tartu ja mitmed teised omavalitsused viivad ellu oma energia- ja kliimakava, paljud omavalitsused asuvad seda kava Keskkonna-investeeringute Keskuse toel koostama. Saaremaa valda on tunnustatud mitmekesise keskkonnaprogrammi eest, mis sisaldab liigirikaste poollooduslike koosluste taastamist, energiatõhusate lahenduste kasutamist, keskkonnahoidlikke riigihankeid ja nõudepõhist ühistransporti. 
Selliseid keskkonnasamme on vaja nüüd igasse paikkonda levitada, et jõuda süsteemse keskkonnajuhtimiseni.

Kuus mõjusat keskkonnasammu

Tänaste seaduste ja ülesannete juures saab iga linn ja vald olemasolevate ressurssidega luua vundamendi rohepöörde toimumiseks. 
Kuna infot on palju, koondas Rohetiiger koos Arengukoostöö Ümarlauaga selguse loomise nimel keskkonna- ühenduste soovitused kohalikuks kestlikuks arenguks. Need on konkreetsed tegevused, mida saab ja tuleb ette võtta järgmise nelja aasta jooksul kohalikul tasandil, et vähemalt kuues valdkonnas suunata protsessid kliimakindla tuleviku poole. Lehel terveilm.ee/rohenugimine on 38 soovitust, mille mõjusust reastasid Eesti Noorte Teaduste Akadeemia teadlased.

Rohesoovituste kohaselt peab iga linna- ja vallavolikogu koos juhtidega keskenduma juba täna või hiljemalt peale valimisi järgmistele prioriteetidele:  

  1. elurikkuse ja looduse hüvede hoidmine,
  2. energiatarbe vähendamine ja taastuvenergia hajusa tootmise võimaldamine,
  3. jäätmetekke vähendamine ja ressursside võimalikult kaua ringluses hoidmine,
  4. rohehangete praktiseerimine koos kohalike ettevõtjatega,
  5. ruumi- ja liikuvuse planeerimine, mis lähtub kliimamuutuste pidurdamisest ja muutustega kohanemisest,
  6. usaldusliku koostöö-keskkonna loomine kohalike ettevõtjate, vabaühenduste ja ekspertide vahel.  

Vajalik rohepööre on kõikehõlmav, mistõttu saab see olema suur väljakutse kohalikule valitsemis- ja juhtimiskultuurile. Et keskkonnateod ei muutuks rohepöörasuseks või -pesuks, on vaja tegutseda lähtuvalt kohalikest arengudokumentidest ja planeeringutest. Seega ei pääse uued volikogud kontrollimisest, kas kestlikeks otsusteks ja tegevusteks on piisavalt selge alus olemas või on vaja prioriteete koosloomeliselt muuta? Kohalike teenuste osutamiseks on igal vallal ja linnal ka rohkelt hankelepinguid ning investeeringuid – see võib esiti tunduda tagasiminekuna, kuid kriitiline on leida kannatlikkust ning võimalusi investeeringute ja hangete kontrollimiseks. Selle töö käigus saab otsustada, milliseid tegevusi vältida, milliseid plaane veel muuta, milliseid lepinguid ja käimas olevaid protsesse koos partneritega tegemata jätta, et järgneva 4 aasta jooksul eraldatav ja välja makstav summa oleks minimaalse keskkonnamõjuga. On vaja pealehakkamist, avatust ja selgust, et pidada kogukonnaga koos olulised vaidlused, teha rahu väljakutse ambitsioonikusega ja saada optimistlikuks, teovõimeliseks. Õnneks on abiks naaberomavalitsused, riiklikud üha täienevad ja avanevad rahastusmeetmed, ekspertteadmine ja tegutsemisjuhendid.

Esimesed omavalitsus-rohetiigrid  

Rohetiiger nõustab viite omavalitsust – Rae valda, Saku valda, Jõhvi valda, Võru linna ja Tartu linna, et aidata neil mõjusaid keskkonnategusid kiirendada. Lisaks aitab Rohetiiger Tallinnal tõeliseks rohepealinnaks muutuda. Vahendame neile keskkonnaühenduste teadmisi ja katsetame uudseid koosloomevõtteid. Niimoodi tekitame kohalikult tasandilt tellimuse riigi ambitsioonikamatele keskkonnategudele. 
Rohetiiger kutsub kõiki 79 kohalikku omavalitsust tutvuma soovitustega kohalikuks kestlikuks arenguks ja tegema reaalseid rohepöördesamme! Linnades ja valdades on vajalikke muutuseid kergem algatada kui riigi tasandil. Oktoobris uuenevatel omavalitsustel on määrav roll Eesti rohepöörde õnnestumisel.
Sisuliselt kutsume Sind, hea kohalikku volikokku kandideerija, tegelema lähiaastatel kestliku arengu tagamisega. Selle olulise (koos)töö tulemusena loodame näha inspireerivaid näiteid keskkonnategudest ja uudsest koosloomest. Samuti keskkonnapädevuse ja -suutlikkuse tõusu.

Kutsume Sind, hea kodanik, esitama säästvate keskkonnategude ja rohelise mõtteviisi teemalisi küsimusi valimistel kandideerijatele. Nii selgub, kas Sinu valitaval inimesel on visioon oma elukoha keskkonnasäästikumaks ja rohelisemaks muutmisel. 

Koos saame teha oma kodukoha selliseks, kus on hea elada nii inimestel kui ka teistel elusolenditel.

Rohetiiger kõneleb

KIK ja Rohetiiger alustavad koostööd rohepöörde elluviimiseks

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Rohetiiger sõlmisid Arvamusfestivalil hea tahte koostöölepingu, et tõhustada veelgi sektorite ülest koostööd ja anda hoogu rohepöördele selliselt, et 1+1=3. KIKi ja Rohetiigri ühine soov on toetada Eesti üleminekut kliimaneutraalsusele ja ringmajandusele ning hoida Eesti elurikkust ja inimesi, mistõttu sõlmiti reedel, 12. augustil Paides Arvamusfestivali rohekoostöö alal hea tahte koostööleping. Koostöölepingu abil […]

Loe edasi >>

Rohetiiger Arvamusfestivalil

Ka sel aastal toob Rohetiiger Arvamusfestivalile lahenduskesksed ja inspireerivad keskkonnateemalised arutelud. Ootame kõiki 12. augustil Paide Vallimäel Rohekoostöö alale mõtteid vahetama!Vestlustes võtame kokku rohepoliitika ekspertkomisjoni soovitused valitsusele ja vaatame, millised arengud on suve jooksul toimunud. Arutame, kuidas kustutada „põlevat“ energiakriisi ja mida teha, et ka ülejärgmisel talvel hinnad lakke ei tõuseks. Jagame kahe kliimakogu – Tartu ja Ida-Virumaa – kogemusi […]

Loe edasi >>

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun