PÄRTEL-PEETER PERE ⟩ Rohepööre ei ole punapööre

  • Eesti riik peab rohepööret toetama.
  • Teistest mahajäämine teeb vaid asja hullemaks.
  • Ringmajandus tähendab rohepööret.


Eesti saab hakkama rohepöördega, nagu saime hakkama iseseisvuse taastamise, tiigrihüppe ning NATO ja Euroopa Liidu liikmeks astumisega. Erasektor tahab tegutseda, aga vajab riigi plaani. Valitsusel tuleb avalikustada valminud rohepoliitika tegevuskava.

Mis juhtub kui suur ja vajalik muudatus jääb õigel ajal tegemata, näeme venekeelse haridusega. Rohepöördega viivitamine tõstab hinda – sihid ajas kaugemale ei nihku, ainult muutus läheb graafikul järsemaks. Mart Laari teostes «Pööre» ja «Ajaga võidu» loeme, kuidas Eesti suutis. Täna aga blokeerivad end konservatiivideks nimetavad poliitikud igal võimalusel rohepööret. Õige konservatiiv ju hoiab Jumala loodut. Häma asemel on tegusid vaja. Jookseme taas ajaga võidu. Viivitades vähendame ettevõtete võimalusi ellu jääda ning tööd pakkuda. See on Eestile ohtlik.

Mida küll mõeldakse sõnaga «kliimakatastroof»? Kuue aasta pärast on planeet 1,5 kraadi võrra soojem, sajandi lõpuks kolm kraadi. See muudab poole planeedist inimeste jaoks elamiskõlbmatuks. Need on ÜRO selle aasta andmed. Need pole Greta Thunbergi jutupunktid.
Üks Financial Timesi aasta raamatuid on «Nomaadide sajand», kus teadusajakirjanik Gaia Vince kirjutab lähikümnenditel saabuvatest sadadest miljonitest kliimapõgenikest. Klimatoloogide sõnul on see esimesi saabuva katastroofiajastu märke. Meid ootab ees tänasest ettearvamatum maailm.

Energiahindade tõus pole rohepöörde, vaid Venemaa süü.

Kui me ei suuda end kokku võtta ja minna kaasa ühe suurima majandusliku ja ühiskondliku muutusega inimkonna ajaloos, rebivad teised ette. Kui lähitulevik oleks kasvõi 2010. aastate moodi, ei vähene pinged, vaid kasvavad. Äkki peame taas laenu võtma kaitsekulude tõstmiseks? Meie majandus, maksulaekumine, riigi senise võlakoormaga toimetulek ja kõik muu selline peab seisma kindlatel alustel. Selle tagab on tugev majandus ja eksport.

Bill Gates rõhutab raamatus «How To Avoid A Climate Disaster» korduvalt, et riigid peavad majanduses nullemissiooni saavutama ja saavad seda teha. Kas Gates pooldab plaanimajandust, kui ta räägib puhtast energiast, uutest tehnoloogiatest ja ärimudelitest? Ka Financial Times kirjutab oma juhtkirjades samast vajadusest ning ilmuvad uudised ettevõtetest, kes toovad rohepööret lähemale.

Me ei saavuta 1,5 kraadi eesmärki, kirjutas The Economist äsja kliimakriisi erinumbris: puhtast energiast ei piisa, peame hakkama kohanemisega kordades enam tegelema, ja nüüd kohe. Taas on juttu riikide jõulistest investeeringutest, mis julgustaksid erainvestoreid. Staarmajandusteadlane Mariana Mazzucato kirjutab riigist innovatsiooni tellijana: reis Kuule või GPS, puutetundlikud ekraanid ja USA kaitseministeeriumi internetile aluse panek. Isegi Tesla akutehnoloogia ja päiksepatareid on saanud riigitoetust.

Riigid peavad pakkuma selge plaani ning selle jõuliselt ning viivitamata ellu viima, ütlevad ärilehed, majandusteadlased ja ettevõtjad. See pole nähtav, vaid just nimelt turu nähtamatu, käsi ütlesid 3 500 majandusteadlast, sh 28 nobelisti aastal 2019, kutsudes üles kehtestama süsinikumaksu, et anda turule kiire ja efektiivne stiimul.

Hongkongis on kasutusel Ampd Energy loodud konteinerisuurused elektriakud, mis muudavad ehituse fossiilkütusevabaks. Oslo linn on edukalt katsetanud ja aastast 2030 nõuab igal ehitusplatsil nullemissiooni. Göteborgis toodetakse elektrireisilennukeid, Põhja-Rootsis toodetakse liginullemissiooniga terast. Eestis on fintechi idud Single.Earth ja Arbonics, mis teenivad tulu metsaomanikele, kui mets alles jäetakse või niidule puid istutakse.

Energiahindade tõus pole rohepöörde, vaid Venemaa süü. Puhas energia tagab ka varustuskindluse. Eestis salvestab energiat Energiasalv. Form Energy on Ameerika roheakufirma, mille energiasalvestajad kasutavad hapnikku, soolavett ja rauda. Neid asju on vaja, neid saab toota ja müüa teistelegi. Nõudlus aina kasvab.

Ka ringmajandus on rohepööre: kasutame uuesti juba toodetud asju. Norrakate Sirken on ettevõte, mis kogub ehitustel ülejäänud materjale, tööriistu ja jääke ning müüb neid edasi. Ärimudel on tänu digitaalsele lahendusele skaleeritav. Riiklik tellija (Statsbygg) eraldas neile vajaliku vahelao keset Oslot. Ehitatud ruumis on riigi roll eriti oluline.

Holland, Prantsusmaa, Taani, Soome ja Rootsi nõuavad uusehitistel materjalide süsinikujälje arvutust ning on seadnud nendele ülempiiri. Olulisim sääst ehitatud ruumis tuleb planeerimisest: kuhu me hooneid ehitame ning kuidas vältida autosõltuvust. Taanis mõõdetakse planeeringute süsinikujälge.
tööriista.

Oxfordi ülikooli majandusteadlane Kate Raworth on loonud linnadele ringmajanduse mudeli, mille esimesi elluviijaid on Amsterdam, mis soovib 2030. aastaks poolitada linnas uute toormaterjalide kasutuse ning asendada neid võimalikult palju uuesti ringlusse minevate materjalidega.

Kui Eesti riik erinevalt teistest ei telli ega toeta rohepööret, ei muutu ka ettevõtted: vanaviisi on odavam.

Veidi aega. Aastate pärast ei leita turgu ega investoreid, sest investeerimisfondide ning pankade portfellides ei soovita enam eilse päeva ettevõtteid näha.

Poliitikud ja ametnikud räägivad tihti, kuidas asjad pole «realistlikud». Huvitav sõnakasutus inimestelt, kel vähene või olematu erasektoris ja välismaal töötamise kogemus. Rootsis nõudsid 1944 teadlast avalikult erakondadelt selgeid poliitikaid ja otsustavaid tegusid süsinikuheite vähendamiseks. 227 ettevõtet nõudsid riigilt, et lõpetagu rohepöörde pidurdamine, tehku plaan ja kehtestagu karmimad trahvid, muidu ei saa uusi tooteid, teenuseid ja ärimudeleid luua. Eestiski rõhutas üle 60 ettevõtte rohepöördega edasi mineku tähtsust.

Eesti saab rohepöördega hakkama – kui riik tegutseb. Tänu digipöördele oleme maailmas hinnatud digiriik ja iduettevõtete maa. Rohepöörde juhtimine ja tehnoloogiad on Eestile samasugune võimalus saada suuremaks, kaitstumaks ja jõukamaks. Valitsuse rohepoliitika eksperdirühma raporti soovitused tuleb ellu viia: valitsuse tegevusplaan on avalikustamiseks valmis. Kes takistab avalikustamist?

Reforme on vaja, mitte (sihilikku) häma «keskkonnasõbralikkusest». Kellele teadus on usu-, mitte mõistmise küsimus, meenutagu Lennart Meri. 1992. aastal peetud kõnes ütles Meri, et okupatsiooniaja vabadus oli vabadus mitte mõelda. Kas me kasutame sovetlikku vabadust mitte mõelda tänasest päevast kaugemale? Või käitume nagu peremehed ja kasutame vabadust tegutseda, et elu Eestimaal toimiks ka aastate ja aastakümnete pärast?

Artikkel on avaldatud Postimehes: https://arvamus.postimees.ee/7665088/partel-peeter-pere-rohepoore-ei-ole-punapoore. Foto autor Raul Mee.

Pärtel-Peeter Pere on Rohetiigri ehituse teekaardi koostamise eestvedaja

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun