Küllap on tavaline, et mingi riigi külastamise järel jäävad silma just sealsed uudised. Eesti iseseisvumise taastamise järgsel sügisel oli mul esimene põhjalik välisreis Iirimaale, kus tutvusin kuu aja jooksul mitmetes paikades noorteorganisatsiooni Macra na Feirme tegevuse ja juhtimisega. Sellest ajast olen aeg-ajalt ikka selle riigi edusammudele kaasa elanud.

Mai algul teatas Iiri valitsus, et on leidnud viisi, kuidas anda riigi tööstuse arengule uus hoog. Selleks „aastakümnete võimaluseks“ on meretuule energia laialdane kasutuselevõtt: 20 gigavati võimsuse ulatuses aastaks 2040 ning vähemalt 37 gigavatti aastaks 2050. See on tosina aasta pärast 3 korda saareriigi praegusest elektritarbimisest. Isegi kui elektritarbimine peaks majanduse elektrifitseerimisel ja kasvamisel kahekordistuma, ületab meretuuleparkide toodang sajandi keskpaigaks tarbimist ikkagi mitmekordselt. Elekter päikesest ja maismaatuulest on meretuulele veel lisaks. 

Näib, et Iiri valitsus on taastuvelektri paradoksi lahti muukinud: esmaste rajamiskulude kandmise järel on tuule ja päikese elekter peaaegu-et-tasuta käes ning võimsusi on mõistlik ehitada palju rohkem kui senise „vana majanduse“ puhul, kus elektri hind sõltub kasutatava kütuse hinnast. Taastuvelektri ajastul saab majandus õitseda, sest kohalikku taastuvelektrit, eriti meretuult hakkab olema külluslikult ning soodsalt. Samasugune loogika kehtib päikesepaneelide kohta: nende järjekindel odavnemine võimaldab neid paigaldada nii palju, et ka lühikesel pilvisel talvepäeval toodaks nad põhiosa vajaminevast elektrist. Tuulikuid – eriti kaugel merel – peaks olema nii palju, et ka vähese tuule korral oleks riigis talveööl valgus ja soojus. (Lisaks varuvõimsus kohalikul biometaanil töötavate kiirete paindlike gaasi elektrijaamade või rohevesinikuelementide näol tundideks, mil tuult ei ole.) 

Kui taastuvelektri tootmisvõimsusi saab nii palju, et ka talveööl on riigi vajadused suuresti kaetud, mida siis teha tuulise suvepäeva kordades tarbimist ületava elektri küllusesarvega? Just see paistab olevat selle pähkli iva, mis Iiri valitsus nüüd lahti on hammustanud: rikkalik odav energia tuleb pöörata keskkonnasõbralikeks toodeteks, rakendada ringmajanduse käimashoidmiseks ning muidugi salvestada. Näiteks prügi põhjalik ümbertöötamine on ju vägagi energimahukas.

Iirimaal kutsuti meretuule rakendamise ametkondadeülene töörühm kokku enam-vähem samal ajal kui Eestis tuumaenergia töörühm. Nüüdseks on läbi viidud oksjon esimese kolme gigavati tuuleparkide rajamise osas ja kokku lepitud 29 tegevuse elluviimine, mis peaksid viima Iirimaa meretuule valdkonnas maailma tippu, sealhulgas teaduses ja innovatsioonis.