Kui räägime kestlikkusest, peame alustama ka iseendast

Rohetiiger koostas oma esimese kestlikkusaruande. Mida õppisime iseenda mõju kohta ja kuidas mõõta muutusi, mida soovime Eesti majanduses käivitada?

Rohetiiger on aastaid aidanud ettevõtetel, ekspertidel ja riigil otsida viise, kuidas korraldada Eesti majandust looduse taluvuspiirides. Oleme koostanud valdkondlikke teekaarte, toonud kokku eri osapooli ja töötanud välja tasakaalus majanduse kontseptsiooni.

Aga kui räägime teistele vastutustundlikust tegutsemisest, peame olema valmis vaatama otsa ka iseendale.

Seepärast koostasime oma esimese kestlikkusaruande. Kuigi seadus meid selleks ei kohusta ja meie enda otsene keskkonnajalajälg on väike, tahtsime paremini mõista, milline on meie mõju, kus on arenguruumi ja kuidas oma tegevust edaspidi teadlikumalt suunata.

Mida meie esimene kestlikkusaruanne näitab?

• Kui suur on Rohetiigri keskkonnajalajälg?
• Kas Rohetiigri suurim mõju peitubki CO₂ kokkuhoius?
• Mida oleme kestlikkuse nimel juba teinud?

Esimene aruanne ei anna vastuseid kõigele. Me ei ole veel hinnanud näiteks digitaalset jalajälge ega Rohetiigri tegevuse mõju kogu väärtusahelale. Samuti vajab edasiarendamist süsteem, mis aitaks hinnata, kui palju teekaartide soovitusi päriselt ellu viiakse ja milliseid muutusi need kaasa toovad.

Just nende küsimustega tahame järgmistel aastatel edasi töötada.

Kestlikkus ei ole eesmärk omaette ega aruande koostamine selle tõestuseks. See on viis mõelda ja tegutseda nii, et tänased otsused ei võtaks tulevastelt põlvkondadelt võimalust hästi elada.

Meie esimene kestlikkusaruanne on lähtekoht, mitte lõpp-punkt. Jagame ausalt nii seda, mida juba teame, kui ka seda, mida alles õppima peame.

Tutvu Rohetiigri kestlikkusaruandega ja saa teada, kuidas hindame oma mõju ning milliste eesmärkidega edasi liigume.

Aruannet saad lugeda edasi SIIT.

Loodame, et see aruanne innustab ka teisi organisatsioone oma mõju ausalt vaatama. Mitte sellepärast, et kõigil oleks vaja koostada järjekordne dokument, vaid sellepärast, et mõõtmine aitab märgata, arutelu aitab mõista ja koostöö aitab muutusi ellu viia.