Energiasäästlike hoonete ehitus on praegu bürokraatlike takistuste ja segase õigusruumi tõttu väga ajakulukas ehk ettevõtja vaatest kallis, seisab Rohetiigri liikmete ja ühiskonna kestlikku arengut seiravas arenguraamatus.

Rohetiigri liikmed ootavad riigilt regulatsioonide uuendamist: kui hiljemalt kümnendi lõpuks peab kogu Euroopa suutma arvutada ja juhtida uusehitiste süsinikujälge, siis ei ole meilgi mõtet paigal tammuda.

Uusehitiste süsinikujalajälje arvutamise ja juhtimise võimekus on varsti hügieenifaktor, hiljemalt kümnendi lõpuks aga terves Euroopa Liidus kohustuslik oskus. Ehitussektorit ootavad ees olulised muutused, mis asjatundjate sõnul juba aastatel 2025-2026 seaduste uuenedes aitaksid meil luua konkurentsieelist.

„Kui ettevõtja peab riskima veelgi rohkem kui varem, soovitakse näha sama julgust riigilt, läbi suurema katsetamise ja uuenduste tellimise,“ sõnastas Rohetiigri Ehituse Teekaardi peatoimetaja Pärtel-Peeter Pereettevõtjate ootused riigile.

Sektor ootab tema sõnul vastuseid mitmele olulisele küsimusele. Kas riik hakkab madalsüsinikuehitust seadustes nõudma, ise tellima või hanketingimustega soodsat pinnast looma? Kas ehitise eluringi hindamine (life cycle assessment, LCA) saab olema kohustuslik juba 2025. aastal nagu Ehituse teekaart soovitas, või alles aastaks 2030 kui kõik teised eurooplased juba oskavad seda? Kas riik hakkab teid ehitama targalt ehk juba kokku lepitud arengukavade kestlike eesmärkide järgi?  Kas hakkame katsetama uusi materjale, asfaldisegusid või ringmajanduslikke killustikke? Näiteks Rootsi transpordiamet on kaotanud varasemad piirangud asfalditootmisele, lubanud asfaldi taaskasutuse ning uued sideained, tõi Pere esile.

Pere sõnul on küsimusi veel hulganisti ja ettevõtjad ootavad riigilt vastuseid ning selgust. See tähendab, et kliimaministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning rahandusministeerium ühes nende allasutuste ja ametitega peavad piungutama, et ehitusmaastik saaks uueneda.

See ei tähenda mõistagi, et ettevõtjad peaksid niisama istuma ja ootama. „Mitte ükski riigiamet ega omavalitsus ei tee ära seda tööd, mida peab iga ettevõte ise tegema oma keskkonna mõju vähendamiseks,“ rõhutas Pere. 

Rohetiigri arenguraamat ilmub üks kord aastas ja analüüsib Eesti ühiskonna ja Rohetiigri liikmete edusamme keskkonnajalajälje vähendamisel ja loodusega tasakaalus majanduse poole liikumisel. Samuti analüüsib arenguraamat Rohetiigri teekaartides seatud eesmärkide täitmist. 

Rohetiiger on keskkonnast hoolivate ettevõtete koostööplatvorm. Teeme Ära liikumisest, Maailmakoristuspäevast ja Tiigrihüppest inspiratsiooni ja tõuke saanud Rohetiiger koondab täna ligi 90 ettevõtet väga erinevatest tegevusvaldkondadest. Rohetiigri eesmärk on aidata kaasa keskkonnajalajälje vähendamisele ettevõtetes ja ühiskonnas. Selleks on Rohetiiger kasutanud tööriistu nagu koolitused, keskkonnast hoolivate ettevõtete esindusorganisatsiooni loomine, aga ka teekaardid neile sektoritele, mis kokku annavad lõviosa majanduse negatiivsest keskkonnamõjust. Praegu on valminud kolm teekaarti – energia, ehituse ja transpordi teekaart. Kolmes teekaardis on kokku osalenud ligi 150 organisatsiooni, nende seas oma valdkonna eksperdid ja riigiametnikud. Kokku valmib 5 teekaarti – lisaks valmib käesoleva aasta lõpuks maakasutuse ja tööstuse ning ringmajanduse teekaart.