Tallinna Sadam Rohetiigri asutajaliige

 

 

 

AS Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks, mis etendab olulist rolli Eesti transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Ettevõtte strateegiliseks eesmärgiks on Eesti kui mereriigi konkurentsivõime arendamine.
Tallinna Sadam lähtub oma tegevuses kestliku arengu eesmärkidest (sh kaalub oma äriotsuseid nii majanduslikus, keskkonna-alases, aga ka sotsiaalses mõõtmes) ning püüdleb kliimaneutraalsuse saavutamise poole.

ROHEMUUTUSE LUGU 

Mis motiveeris roheteemadega tegelema? 

Enne pilootprogrammi algust, suvel 2020, vestles Rohetiiger tulevaste osalejatega ja uuris, mis neid rohemuutusele motiveeris. Iga organisatsioon tõi intervjuus välja tegevused, millega nad juba oma keskkonnamõju vähendavad. 

Tallinna Sadam on üks Läänemere suurimaid reisijate ja kaupade liikumise sõlmpunkte. Sadamaid läbib heal aastal umbes 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks hoiab Tallinna Sadam töös ja arendab saartevahelist parvlaevaliiklust, tegeleb mitmefunktsionaalse laeva Botnica abil jäämurdetöödega ning arendab Vanasadama ümbruses kinnisvara ja üldisemalt linnaruumi.

Sadama tegutsemismahud tähendavad, et keskkonnale tekib arvestatav mõju. Äri- ja arendustegevuses  täiendatakse aina enam keskkonnaalaseid ekspertteadmisi vähendatakse negatiivset keskkonnamõju.

 

Tallinna Sadamal on kolm keskkondlikku strateegilist suunda:

  1. Puhas Läänemeri: Läänemeri on Tallinna Sadama äritegevuse tegutsemispiirkond ja sadam lähtub oma äri ja arendustegevuses teadmisest, et Läänemeri on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas.
  2. Puhas õhk: sadamad ning nendega kaasnev äri- ja arendustegevus paikneb valdavalt elamispiirkondade keskel või nende lähedal. Puhas õhk on oluline elukvaliteedi näitaja, Tallinna sadam soovib olla ümberkaudsete elanike jaoks heaks naabriks, aga ka üldisemalt aidata kaasa süsiniku ja teiste ühendite õhku paiskamise vähendamisele;
  3. Ringmajanduse suurendamine ja energiatõhususe tõstmine, hoides samal ajal silma peal kõikide loodusressursside säästval kasutamisel suunaga säästvamale tarbimisele.

Tallinna Sadama jaoks ei ole keskkonnateemad üksikud eraldiseisvad projektid, vaid osa strateegilisest lähenemisest ja juhtimissüsteemist (sh baseerub ISO 14001 standardile). See tähendab, et ettevõtte iga üksus ja töötaja peab oma tegevuses lähtuma seatud kestliku arengu strateegiast, mille üheks osaks on ka keskkonnamõjudega tegelemine.

Lähtuvalt strateegias paika pandud kolmest suunast toimetabki Tallinna Sadam juba mitmel rindel. Koos tütarettevõttega TS Laevad on kavas üle minna keskkonnasäästlikku energiat (nt vesinikku) kasutavatele laevadele ja saavutada sellega laevade kliimaneutraalsus. Teine oluline tegevus on keskkonnaalaselt eristatud sadamatasude süsteemi rakendamine, mille abil saab soodustada keskkonnasõbralikumaid laevu. Sadam pakub kaldaga püsivalt ühendatud reovee vastuvõtu seadmeid ja võtab õliseguseid jäätmeid laevadelt vastu, töödeldes neid uuteks toodeteks. Kolmas suurem keskkonnaalane tegevus on kaldaelektri rakendamine, millega sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades vähendada laevamootorite heitgaase ja mürareostust. 

Ettevõtet on keskkonnaalaselt kannustanud tegutsema ka viimaste aastate jooksul klientidelt, investoritelt ja laiemalt ühiskonnast tulenev kasvav ootus. Ka börsile minekul küsiti Tallinna Sadamalt, millised on ettevõtte keskkonnategevused ja keskkonnapoliitika.

 

“Üheks oluliseks muudatuseks on olnud üldine keskkonna-teadlikkuse kasv ja ootuste muutumine. Alles kaks aastat tagasi oli ühiskonnas lähenemine, et keskkonnateema pole oluline.  Üldine keskkonna-teadlikkuse tõus ühiskonnas toetab ka meie roheteemalisi arenguid, sest roheotsuseid on lihtsam põhjendada.” –  Ellen Kaasik ja Sirle Arro

Samas seisab veel palju tööd ees nii oma töötajate kui sidusgruppide hulgas. Näiteks jäätmete sorteerimise vajalikkusest on Tallinna Sadama töötajad aru saanud, aga see oli keeruline protsess, sest selle vajalikkus ei olnud kõigile kohe selge. Teine näide on kruiisilaevad. Korporatsiooni tasemel on keskkonnahoid seal suure tähelepanu all, aga see ei väljendu tingimata laevapersonali käitumises.  Paratamatult on ka olukordi, kus keskkonnakaitse ja ärilised huvid lähevad vastuollu. Näiteks kaldaelektri võimaluse on Tallinna Sadam loonud, aga laevafirmad ei ole siiski niivõrd aktiivsed neid võimalusi ära kasutama, sest finantsiliselt on endistviisi veel kasulikum.  

Tallinna Sadama suur ja kaugem roheteemaline eesmärk on kliimaneutraalsus aastaks 2050. Arvestades selle eesmärgi ambitsiooni ja laiemate ühiskondlike kokkulepete vajalikkust, leitigi, et just Rohetiiger võib olla üheks viisiks, kuidas selles teemas kiiremini edasi liikuda. 

Liitudes Rohetiigriga oli ettevõttel hunnik küsimusi, mille kohta selgus puudus ja vastuseid otsiti.  Sealhulgas see, kuidas saavutada energiatõhusus ja kas roheenergia kasutamisest piisab; kas ja kuidas kasutada süsinikuheite kompenseerimist; kuidas praktiliselt edendada Tallinna Sadama kestliku arengu osaks olevat ringmajandust sadamas tegutsevate ettevõtete seas, nt laevadelt tulevate jäätmetega; kuidas lahendada dilemmat, kui kasutusel on kaldaelekter, kuid muu energia toodetakse ikkagi põlevkivist.

Millisel keskkonnamõjude juhtimise küpsusastmel paikneti?  

Esimesel treeningpäeval (september 2020) hindas iga organisatsioon enda paiknemist keskkonnamõjude juhtimise astmestikul. See aitas ettevõttel enda tegevus laiemasse konteksti asetada. Iga organisatsioon märkis kuueastmelisele trepistikule, kus nad praegu asetsevad ning millisele astmele tahavad 1,5 aastaga jõuda.

Akadeemia esimesest treeningpäevast loe lähemalt siit

Organisatsiooni küpsusastmed keskkonnamõju juhtimisel

1. tasand: otsus keskkonnamõju vähendamiseks

Organisatsioonis on teadvustatud keskkonna- ja kliimamõju vähendamise olulisust, asutakse tegelema.

2. tasand: ühe või üksikute protsesside tõhustamine

Konkreetse toote/teenuse keskkonnamõju vähendamine ressursikasutuse tõhustamisega, jäätmete või heitmete tekke vähendamine. Põhineb sisend-väljund analüüsil ja/või ringmajanduse analüüsil. Muutus tegevuse sisulises mõjus, aga mitte veel ettevõtteülene. 

3. tasand: kontori/büroohoone jalajälje vähendamine

Rohelise kontori tegevused ja taastuvenergiale üleminek. Taktikaline muutus mitteolulises aspektis, ei ole seotud otsese tegevuse sisulise mõjuga. 

4. tasand: strateegiline ja ulatuslik muutus ettevõtte sees

Olulised keskkonnamõjud kaardistatud, seatud selged ajalised eesmärgid negatiivsete mõjude kaotamiseks: nt kliimamõju vähendamiseks on seatud eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ettevõtte kontrolli all olevates aspektides mingiks kindlaks aastaks.  

Strateegia on seotud keskkonnamõjude kaotamisega, strateegiline muutus kogu organisatsiooni kõikides toote-/teenusliinides. Kultuuriline muutus organisatsiooni sees.   

5. tasand: väärtusahela-ülene muutus

Süsinikuneutraalne ja keskkonnasõbralik tarne-/väärtusahel lisaks organisatsiooni kontrolli all olevatele aspektidele. Eeldab koostööd ja ühiseid pingutusi tarneahela partneritega. 

6. tasand: kliimapositiivne (äri)tegevus, mis lahendab keskkonna- ja kliimaprobleeme

Tegutsemismudeli innovatsioon tagab keskkonnale positiivse netomõju, kahjustamata teisi (ka sotsiaalseid) kestliku arengu eesmärke. Muutuste kiirus on kooskõlas 1,5 kraadi trajektooriga. Ettevõtte tegevust iseloomustab kohalikkus ja säilenõtkus. Mõju ulatub kaugemale organisatsiooni enda tegevusest: poliitikakujundamine, sektorisisene ja sektoriteülene koostöö, uue majandusmudeli (mis ei põhine kasvul) praktiseerimine ja propageerimine.   

Skeemi autor: Sustinere

“Kuigi meie organisatsiooni keskkonnamõjude küpsustase on keskmisest natuke kõrgem, on siiski palju teha, et saavutada järgmine küpsustase.” – Janis Väät

“Võimalik takistus kõrgemale tasemele jõudmisel on traditsiooniline mõtlemine, et teeme ainult seda, mis kasumit toob.” – Ellen Kaasik ja Sirle Arro 

 

Milline oli keskkonnajuhtimise olukord?

Teiseks treeningpäevaks (oktoober 2020) hindas iga organisatsioon oma keskkonnajuhtimise hetkeolukorda lihtsa küsimustiku abil. Küsimustik kattis keskkonnaalase riskijuhtimise, huvigruppide kaasamise ja keskkonnamõjude maandamise aspekte.

Akadeemia teise treeningpäeva kohta loe lähemalt siit 

Tallinna Sadama jaoks olid keskkonnateemad juba varem strateegiliselt olulised ja seetõttu keskkonnajuhtimise seisukohalt oma tugevuste, võimaluste ja riskide kaardistusest oli pilt enam vähem olemas. Mõne täiendava keerdkohani jõuti alles koostöös Rohetiigri mentoriga. 

Tallinna Sadam peab oma tugevusteks ÜRO kestliku arengu eesmärkidel ja ISO standardil põhinevat keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi olemasolu. Samuti võimekust finantseerida keskkonnateemalisi tegevusi. 

Võimalustena näeb Tallinna Sadam ringmajanduse põhimõtete loomist ja jäätmeprobleemiga tegelemist.  Lähitulevikus on plaanis tegeleda energiatõhususe ning sadamategevusest tingitud emissioonide, õhusaaste ja lõhnahäiringute vähendamisega. 

Suurim väljakutse on keskkonnamõjudest ammendava pildi saamine. Eesmärkide saavutamisel võivad  probleeme põhjustada jäätmetele õige kasutuse leidmine ja ringmajandusse suunamine, energiasäästu pakkuvate lahenduste sobivus ning soovitust tagasihoidlikum huvirühmade kaasamine ja nendega suhtlus.

TS panustab sellistesse ühiskondlikesse aktsioonidesse nagu Teeme Ära, maailmakoristus, suitsukonide koristuskampaania, Rohepealinn, Annetame Aega. Sadam osaleb rahvusvahelistes ja siseriiklikes organisatsioonides nagu BPO, ESPO, Cruise Europe, Cruise Baltic, Green Port, Green Cruise, EKJA ja VEF, mis samamoodi on roheteemad ja kestliku arengu seadnud oma tegevuse põhifookusesse.

Millised keskkonnamõjud põhitegevuses tuvastati? 

Kolmandaks treeningpäevaks (november 2020) tuvastasid organisatsioonid oma tegevuste keskkonnamõju. Selleks eristati esmalt organisatsiooni põhitegevused ja abitegevused, seejärel määratleti nende tegevuste keskkonnaaspektid ning lõpuks tuvastati põhitegevuse keskkonnamõjud olelusringi põhimõttel.   

Kodutöö andis arusaamise, millised on ühe organisatsiooni keskkonnamõjud, ja aitas teha valikut, millist mõju esmajärjekorras vähendama asuda. 

Akadeemia kolmanda treeningpäeva kohta loe lähemalt siit

Mentoritega koostöös leiti, et üldiselt on Tallinna Sadamas kasutusel hea keskkonnamõjude hindamise süsteem. Keskkonnaaspektid on adekvaatselt hinnatud, prioriteetsed mõjud tuvastatud ning ettevõttes iga valdkonna vastutaja ise järgib üldist etteantud raami ja teeb selle alusel muudatusi. Siiski leiti ka parandamiskohti. Kui varem hindas sadam keskkonnaaspekti mõju ja esinemissagedust, siis nüüd määrati kontrollmeetmete tase, mis andis täiendava vaate keskkonnamõju esinemise tõenäosusele. Samuti täiendati riskihindamise mudelit. 

Mis puudutab näiteks kasvuhoonegaaside heitmetest tingitud keskkonnamõju, siis tänu Mereakadeemiaga koostöös tehtud arvutustele hinnati, et sadamategevuse (sh operaatorfirmad ja üürnikud) kasvuhoonegaaside heitest moodustas 2019. a andmete põhjal laevaliiklus (53%), millele järgnes elektritarbimine (23%), liikuvvahenditest tulenev emissioon (11%), soojustarbimine (10%) ja statsionaarsed seadmed (3%)

Millised keskkonnaeesmärgid seati? 

Neljas treeningpäev (detsember 2020) oli teoreetilise osa finaal, kus organisatsioonid sõnastasid enda eesmärgid: 

  • organisatsiooni strateegilised keskkonnaeesmärgid,
  • keskkonnateemad, mis aitavad strateegilisi eesmärke saavutada.

Akadeemia neljanda treeningpäeva kirjeldus:  https://rohetiiger.ee/rohetiigri-akadeemia/rohetiigri-neljas-akadeemia

Enne Rohetiigriga liitumist oli üsna selge, et soovitakse keskenduda ringmajandusele ja jäätmetele. Tallinna Sadama huvi on, et Rohetiigri platvormi kaudu läheks ringmajanduse põhimõtted ühiskonnas laiemalt käiku. Sadam asus koostama ringmajanduse teekaarti, et suurendada olmejäätmete ringlussevõttu.

Täpsemalt sõnastas Tallinna Sadam oma keskkonnaeesmärgid selliselt:

  1. kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks, sh CO2 vähendamine ja null-emissioon sadamas seisvatel laevadel;  
  2. ressursside tõhus kasutamine ja ringmajanduse suurendamine 70%ni;  
  3. merereostuse ärahoidmine; 
  4. partnerite vastutustundlik valik, st kestlikud hanked. 

Seatud keskkonnaeesmärgid saavad konkreetsed mõõdikud ja nende avaliku jälgimise süsteemi  juba lähiajal. Ühtlasi automatiseerib Tallinna Sadam oma süsinikujalajälje mõõtmise ja jälgimise. Sellest mõõtmisest tekib alguspunkt ja saab seada sihttasemed eesmärkide saavutamise mõõtmiseks.  

 

 “Kasutame Euroopa sadamate 10 tähtsaimat prioriteeti, lisades omalt poolt kindlasti  suhtluse kohaliku kogukonnaga, mis on Tallinna Sadamale tähtis.” – Ellen Kaasik, keskkonna- ja kvaliteedijuht

 

Vaata ka Osooni Rohetiigri-saatest Tallinna Sadama tegemisi (minutist 7:14 kuni minutini 10:56) 

Milliseid õnnestumisi ja õppetunde pilootprogrammis kogeti?

2021. aasta jaanuaris ja veebruaris intervjueeris Rohetiiger iga organisatsiooni särasilmi ehk rohemuutuse vedajaid, et teada saada, milliseid õppetunde ja õnnestumisi on organisatsioon senise rohemuutuse käigus kogenud.

Õnnestumised

  • Rohetiigri programmi tulemusel muutis sadam oma keskkonnaaspektide hindamise süsteemi.
  • Paralleelselt Rohetiigri programmiga lõi sadam kestliku arengu strateegia. Kaardistati oma süsiniku-jalajälg koostöös Mereakadeemiaga ja näidati igale töötajale, kuidas tema tegevused mõjutavad selle tõusu-langust ja kliimaneutraalsuse eesmärki. 
  • 2021. aastal plaanib Tallinna Sadam lansseerida avaliku andme-töölaua, et kõiki mõjusid mõõta ja välja kuvada. Töölauda saavad integreeritud avalikud andmed, nt sadama-alal toimuv liiklus, seostatuna kestliku arengu eesmärkide ja sadama enda keskkonnaeesmärkidega.  
  • Tänu Rohetiigrile lisas sadam hangetele kestlikke kriteeriume. Sadam teadvustab enda rolli tellija ja niiöelda nügijana.

Õppetunnid

  • Ei maksa heituda eelarvamusest, et kõik roheasjad on kallid. Sadama rohepöörde eestvedajad arvutasid välja, et roheenergia (päike ja tuul) on vaid ca 1% kallim võrreldes põlevkivienergiaga. 
  • Sisuliseks tagasilöögiks oli olmejäätmete sorteerimise probleem kogu riigis. See muudab ka Tallinna Sadama jaoks oma eesmärkide sisulise täitmise keeruliseks.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun