AS Hoolekandeteenused

AS Hoolekandeteenused loob psüühilise erivajadusega inimestele võimalused tegusaks eluks kogukonnas ning pakub kodu enam kui 1800 inimesele üle Eesti.

AS Hoolekandeteenused tahab enda tegevuses lähtuda keskkonnahoidlikust ja kestlikust mõtteviisist, pannes paika strateegilise plaani ja tutvustades rohelist mõtteviisi enda töötajatele ja klientidele.

 

Hoolekandeteenuste rohetiiger: Katrin Pärgmäe, katrin.pargmae@hoolekandeteenused.ee 

ROHEMUUTUSE TEEKOND

Mis motiveeris roheteemadega tegelema?

Enne pilootprogrammi algust, suvel 2020, vestles Rohetiiger tulevaste osalejatega ja uuris, mis neid rohemuutusele motiveeris. Iga organisatsioon tõi intervjuus välja tegevused, millega nad juba oma keskkonnamõju vähendavad.

 

AS Hoolekandeteenuste kodudes elab üle 1800 psüühilise erivajadusega kliendi, kes elavad väikestes üksustes üle Eesti. Need kodud meenutavad võimalikult palju tavalisi kodusid ja ettevõtte eesmärk on klientidele pakkuda tegusat elu. Erivajadusega elanikke toetab üle 800 töötaja. 

Elanikele tegusa elu loomisel on juba puudutatud keskkonnateemasid, näiteks on üle 500 kliendi läbinud säästva tarbimise koolitused, kodudes tegeletakse prügi sorteerimisega, võimalusel ka aiapidamisega, kodukeemia on võimalikult loodussõbralik.

Ettevõtte eesmärk on keskkonnateemadega süsteemselt tegeleda, pakkudes samal ajal klientidele võimalust tegusaks eluks ning leides selleks kõige taskukohasemaid viise. Teine põhjus on eetiline – arvestades inimtegevuse mõju planeedile viimaste kümnendite jooksul, peaks iga inimene ja ettevõte tegema endast parima, et säästa loodust.

 

Millisel keskkonnamõjude juhtimise küpsusastmel paikneti? 

Esimesel treeningpäeval (september  2020) hindas iga organisatsioon enda paiknemist keskkonnamõjude juhtimise astmestikul. See aitas ettevõttel enda tegevuse laiemasse konteksti asetada. Iga organisatsioon märkis kuueastmelisele trepistikule, kus nad praegu asetsevad ja millisele astmele tahavad 1,5 aastaga jõuda.

Akadeemia esimesest treeningpäevast loe siit

Organisatsiooni küpsusastmed keskkonnamõju juhtimisel

1. tasand: otsus keskkonnamõju vähendamiseks

Organisatsioonis on teadvustatud keskkonna- ja kliimamõju vähendamise olulisust, asutakse tegelema.

2. tasand: ühe või üksikute protsesside tõhustamine

Konkreetse toote/teenuse keskkonnamõju vähendamine ressursikasutuse tõhustamisega, jäätmete või heitmete tekke vähendamine. Põhineb sisend-väljund analüüsil ja/või ringmajanduse analüüsil. Muutus tegevuse sisulises mõjus, aga mitte veel ettevõtteülene. 

 

3. tasand: kontori/büroohoone jalajälje vähendamine

Rohelise kontori tegevused ja taastuvenergiale üleminek. Taktikaline muutus mitteolulises aspektis, ei ole seotud otsese tegevuse sisulise mõjuga. 

4. tasand: strateegiline ja ulatuslik muutus ettevõtte sees

Olulised keskkonnamõjud kaardistatud, seatud selged ajalised eesmärgid negatiivsete mõjude kaotamiseks: nt kliimamõju vähendamiseks on seatud eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ettevõtte kontrolli all olevates aspektides mingiks kindlaks aastaks.  

Strateegia on seotud keskkonnamõjude kaotamisega, strateegiline muutus kogu organisatsiooni kõikides toote-/teenusliinides. Kultuuriline muutus organisatsiooni sees.   

5. tasand: väärtusahela-ülene muutus

Süsinikuneutraalne ja keskkonnasõbralik tarne-/väärtusahel lisaks organisatsiooni kontrolli all olevatele aspektidele. Eeldab koostööd ja ühiseid pingutusi tarneahela partneritega. 

 

6. tasand: kliimapositiivne (äri)tegevus, mis lahendab keskkonna- ja kliimaprobleeme

Tegutsemismudeli innovatsioon tagab keskkonnale positiivse netomõju, kahjustamata teisi (ka sotsiaalseid) kestliku arengu eesmärke. Muutuste kiirus on kooskõlas 1,5 kraadi trajektooriga. Ettevõtte tegevust iseloomustab kohalikkus ja säilenõtkus. Mõju ulatub kaugemale organisatsiooni enda tegevusest: poliitikakujundamine, sektorisisene ja sektoriteülene koostöö, uue majandusmudeli (mis ei põhine kasvul) praktiseerimine ja propageerimine.   

 

Skeemi autor: Sustinere

Lähtekoht programmi alguses  (2020)

Lähtekohaks oli 3. aste, kuna kogu töö käib kodukontoritest.

 

Eesmärk programmi lõpuks (2022)

Ambitsiooniks võttis Hoolekandeteenused strateegilise muutuse 900 töötaja seas.

 

Milline oli keskkonnajuhtimise olukord?  

Teiseks treeningpäevaks (oktoober 2020) hindas iga organisatsioon oma keskkonnajuhtimise hetkeolukorda lihtsa küsimustiku abil. Küsimustik kattis keskkonnaalase riskijuhtimise, huvigruppide kaasamise ja keskkonnamõjude maandamise aspekte.

Akadeemia teisest treeningpäevast loe lähemalt siit

Ettevõttes on pea iga valdkond tegelenud roheprojektidega, siiani olid need üheks tervikuks sidumata. On saanud kinnitust, et loodussõbralikud lahendused on efektiivsemad ja taskukohasemad. Näiteks paigaldas Hoolekandeteenused kõikides enda kodudes veekraanidele sõela, mis segavad vee sisse suruõhku. Sellega hoiti kokku rohkem kui 63 000 eurot, kõige suurem kokkuhoid tuli vee soojendamisest.

“Sõelade paigaldusega segistitele hoidsime aastas kokku 63 500 eurot, sest tänu sellele kasutasime aastas vett 23 000 m3 vähem.” – Katrin Pärgmäe, avalike suhete juht

  1. Järk-järgult tegeletakse menüü tervislikumaks muutmisega, eesmärk on jõuda Tervise Arengu Instituudi soovitatud toitumispüramiidini, säästes niimoodi ka keskkonda. 2020. aastal vähendatigi nii punase liha kui piimasaaduste söömist 10 tonni võrra, see andis rahalist kokkuhoidu 65 000 eurot. 

2. Kõik uued ehitatud majad on liginullenergiahooned, eelmise aasta algusest on kogu elekter roheline, samuti vahetati kodukeemia võimalikult loodussõbraliku vastu välja. 

3. Sihtrühmi huvi ja mõju telgedele asetades tuvastati, et ettevõtte kliendi ja tööpere jaoks ei ole roheteemad esimene prioriteet, mis on teenuse iseloomu arvestades mõistetav.   

Millised keskkonnamõjud põhitegevuses tuvastati? 

Kolmandaks treeningpäevaks (november 2020) tuvastasid organisatsioonid oma tegevuste keskkonnamõju. Selleks eristati esmalt organisatsiooni põhitegevused ja abitegevused, seejärel määratleti nende tegevuste keskkonnaaspektid ning lõpuks tuvastati põhitegevuse keskkonnamõjud olelusringi põhimõttel.   Kodutöö andis arusaamise, millised on ühe organisatsiooni keskkonnamõjud, ja aitas teha valikut, millist mõju esmajärjekorras vähendama asuda. 

Akadeemia kolmanda treeningpäeva kohta loe siit

Ettevõttel on üle Eesti 66 peremaja, 15 kortermaja, 75 korterit ja viis hooldekodu. Väga erinevad on ka kliendid: on inimesi, kes käivad tööl ning vajavad abi vaid nõustamisena, kuid on ka liitpuudega kliente, kellel on piiratud liikumine või kes vajavad abi söömisel. See tähendab, et tegevused on ettevõtte eri kodudes väga erinevad ja ei saa välja töötada ühte mudelit, mis sobiks kõikidele. Analüüsi tehes kirjeldati 80 erinevat tegevust, kuid väljakutse oli leida kõige suurema mõjuga tegevused, mis oleks tehtavad nii, et kliendid ja töötajad ei peaks selle nimel eraldi tegevusi tegema.

Ettevõte nägi kolme suurima valdkonnana kütet, logistikat ja toitlustamist. Veel arutati pakendite ja jäätmete vähendamise võimalusi, unustamata digiprügi ja tehnoloogiaseadmetest tulevad jäätmeid. Keskkonnamõjude analüüsimisel olid olulised märksõnad ka ravimite kasutamine, hügieenitarbed ja isikukaitsevahendid. 

 

Selleks, et teha häid otsuseid, on vaja häid andmeid. Näiteks olid kergesti leitavad kodukeemia, energia või toitlustamise andmed. Samas oli keeruline leida väga paljude kodude peale täpseid andmeid, kuhu kulub kõige rohkem elektrit või kui palju veereostust tekitab ravimite tarbimine.

“Rohetiigeri programm aitas meil head tempot hoida. Lihtne on öelda, et teeme kogu organisatsiooni korda, kuid siis võtad ette tohutult suure sammu ja oled täiesti hädas, sest ei halda seda ära. Rohetiiger hoidis meid ree peal väikeste sammudega – see hoidis ka vaimset tervist.” – Katrin Pärgmäe 

Sektori üldine tulevikusuund on aga erihoolekande teenuseüksuste ehitamine otse kogukondadesse, mis vähendab elamise ja logistikaga seotud jälajälge.

“Kõige väärtuslikum taipamine oli see, et alustame sellest, mida saame teha.”  – Katrin Pärgmäe 

Millised keskkonnaeesmärgid seati? 

Neljas treeningpäev (detsember 2020) oli teoreetilise osa finaal, kus organisatsioonid sõnastasid enda eesmärgid: 

  • organisatsiooni strateegilised keskkonnaeesmärgid,
  • keskkonnateemad, mis aitavad strateegilisi eesmärke saavutada.

Akadeemia neljandast treeningpäevast loe siit

 

“Mulle meeldib Rohetiigri juures etapiline liikumine – asi tehakse hallatavateks juppideks. Iga kord koju minnes on selge, mida pead  tegema. See, et lahendused peab ise välja mõtlema, annab hea omanikutunde.” – Katrin Pärgmäe

 

Ettevõte seadis endale järgmised eesmärgid:

  • Töötajad ja kliendid kannavad rohelist mõtteviisi;
  • 100% taastuvenergia kasutamine; 
  • 20% energia tarbimise vähendamine; 
  • Jäätmete minimeerimine, 100% sorteerimine, 100% ökomärgisega puhastusvahendid;
  • Planeedisõbralik menüü, mis järgib TAI toitumispüramiidi (nt praegu tarbime TAI soovitusest 2–3 korda rohkem liha);
  • Autode kasutamise vähendamine – nutikam sõitude planeerimine, virtuaalsed arstivisiidid;
  • Autode hankimisel ja rendil arvestade võimalikult palju CO2-kriteeriumit;
  • IT- ja sideseadmete kasutamine eluea lõpuni;
  • Paberikasutuse vähendamine üle kahe korra;
  • Regulaarne andmekoristus;
  • Hügieeni- ja isikukaitsevahendite mõju vähendamine;
  • Ravimite ülejääkide vähendamine.

Milliseid õnnestumisi ja õppetunde pilootprogrammis kogeti?

2021. aasta jaanuaris ja veebruaris intervjueeris Rohetiiger iga organisatsiooni särasilmi ehk rohemuutuse vedajaid, et teada saada, milliseid õppetunde ja õnnestumisi on organisatsioon senise rohemuutuse käigus kogenud.

Õnnestumised

  • Selleks, et Rohetiigri Akadeemiast teadmised “koju” viia, loodi organisatsiooni sees tiigritiim, mis koosneb olulisemate valdkondade juhtidest ja võtmeinimestest. 
  • Tiigritiimis tegeleb iga valdkond enda “roheteemadega” –  kinnisvara taastuvenergia, puhastuse ja jäätmetega. Toitlustamine hoiab silma peal sellel, et toitumine oleks tervislik ja väheneks punase liha hulk. Logistika jälgib masinapargi läbitud kilomeetreid, personaliosakond vaatab koolituste teemat, IT hoiab silma peal digiprügil ning teenuste osakond jälgib klientide heaolu ja tegevustega seonduvat.
  • Kommunikatsiooniosakond oli kaasatud juba enne Rohetiigriga liitumist, et info liiguks. 
  • Tiigritiimi juhib üks kindel inimene, kellel juhtkonna selge toetus. 
  • Rohetiigri akadeemiapäevadel osales lisaks tiigritiimi juhile veel üks töötaja – nii tekkis terviklikum ja sügavam arusaam teemadest organisatsiooni mitmel töötajal.
  • Pärast Rohetiigri koolituspäeva sai tiigritiim alati kokku. Nii järgnes igale koolituspäevale ka majasisene minikoolitus, kus anti uued teadmised tiigritiimile edasi. Kodutöid tegid tiigritiimi liikmed koos ja iga valdkonnajuht sai ise enda tegevuste üle otsustada.
  • Segaduste ilmnedes aitas Rohetiigri mentoritega aktiivne suhtlemine.

“Kui enne Rohetiigrit tegutses igaüks oma parima äranägemise järgi, siis programmi läbides tekkis süsteemsus, mis aitab mõju läbi mõelda. Olen uhke, et oleme loonud tiimi, kus ei ole kahtlust, et roheteemad on tähtsad. Kõik on paadis ja igaüks jätkab oma valdkonnas.” – Katrin Pärgmäe

 

“Kui igaüks teeb ühte projekti, millesse ta usub, jõuab ta lisatööna sellega ka tegeleda.”  – Katrin Pärgmäe

Uudised

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun