Lääne-Harju vald asub Loode-Eesti rannikul Harjumaa lääneosas. Lääne-Harju kogukonna algatusena loodud idee Roheline Vald (https://rohevald.ee/) on toonud kokku kogukonna, teaduspargid, teadlased ning vallavalitsuse, et liikuda valdkonniti jätkusuutliku elukorralduse poole. Rohelise valla tegevustel on otsene seos Euroopa rohelise kokkuleppega, mis esitab tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Rohelise valla eesmärkideks on tegevuste ning valikutega luua eeldused, olla eeskujuks, innustada ja tunnustada kohalikke inimesi, kogukondi ning ettevõtteid oma tegevustes enam praktiseerima jätkusuutlikke valikuid ning säilitada kodukoha loodus- ja kultuuriväärtused ja tagada elanikele täisväärtuslik elukeskkond.
Valla rohetiiger: Kerli Lambing, kerli.lambing@laaneharju.ee
ROHEMUUTUSE TEEKOND
Mis motiveeris roheteemadega tegelema?
Enne pilootprogrammi algust, suvel 2020, vestles Rohetiiger tulevaste osalejatega ja uuris, mis neid rohemuutusele motiveeris. Iga organisatsioon tõi intervjuus välja tegevused, millega nad juba oma keskkonnamõju vähendavad.
Lääne-Harju valla kogukondlik algatus “Roheline Vald” kutsuti 2019. aastal ellu selleks, et kohalikul tasandil luua ja järk-järgult ellu rakendada rohelisel mõtteviisil põhinev elu- ja töökeskkonna mudel. Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavõimu ühine eesmärk on tõsta vallaelanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla võimalikult keskkonnasäästlik.
“Raske on täpselt defineerida, mis on roheteemades puudu, kuid tunnetame, et pole seal, kus olema peaks.” – vallavanem Jaanus Saat
Lääne-Harju liikumiseks rohesuunal on olemas juhtide tahe ja keskkonnateemade pädevus vallavalitsuses. Rohetiigriga liitumise hetkel oli kogukonnakomisjon juba kaks aastat tegutsenud, seega koostöö vallavalitsuse ja kogukondade vahel oli juba siis hea. Rohelise valla tegevus oli korraldatud kuue temaatilise töörühmana, kus osales vallavalitsusest vastutaja ja mida vedas elanike esindaja.
Teadlikkuse tõstmiseks ja info paremaks levitamiseks oli kogukond algatanud „Targa Valiku“ kaheaastase projekti. Haridusasutused (koolid ja lasteaiad) olid suveks 2020 rohelise liikumisega kaasa tulnud, üks kool ja lasteaed oli saanud rohelise lipu.
Mõned väikesed edusammud olid pilootprogrammi alguseks vallavalitsuses juba tehtud: kilekotid ja ühekordsed nõud olid kasutuselt eemaldatud; Tallinki laevade vanadest kardinatest tehti vallavalitsuse külalistele kinkekotid; rajatakse jäätmemajasid ja paigaldatakse biokompostreid.
Rohetemaatika senisel rakendamisel olid esile kerkinud erinevad probleemid:
- Prügimajandus: pakendikonteinerid pole vallas kättesaadavad, kuna pakendiettevõtetel pole huvi konteinereid paigaldada. Vald pole jõudnud venekeelsete elanikeni Paldiskis, Rummus, Kloogal, et nende prügialast teadlikkust vajaliku tasemeni tõsta.
2. Transport: ringi sõidavad peaaegu tühjad bussid, korraga 2-3 inimest. Koostöö ühistranspordi keskuse ja Elroniga ei ole toonud lahendust. Vald tellib ühistranspordi korraldamise aluseks liikuvusandmed ja paneb käima munitsipaaltakso, mis sõidab sinna, kuhu inimestel vaja.
Millisel keskkonnamõjude juhtimise küpsusastmel paikneti?
Esimesel treeningpäeval (september 2020) hindas iga organisatsioon enda paiknemist keskkonnamõjude juhtimise astmestikul. See aitas ettevõttel enda tegevuse laiemasse konteksti asetada. Iga organisatsioon märkis kuueastmelisele trepistikule, kus nad praegu asetsevad ja millisele astmele tahavad 1,5 aastaga jõuda.
Akadeemia esimesest treeningpäevast loe siit
Organisatsiooni küpsusastmed keskkonnamõju juhtimisel
1. tasand: otsus keskkonnamõju vähendamiseks
Organisatsioonis on teadvustatud keskkonna- ja kliimamõju vähendamise olulisust, asutakse tegelema.
2. tasand: ühe või üksikute protsesside tõhustamine
Konkreetse toote/teenuse keskkonnamõju vähendamine ressursikasutuse tõhustamisega, jäätmete või heitmete tekke vähendamine. Põhineb sisend-väljund analüüsil ja/või ringmajanduse analüüsil. Muutus tegevuse sisulises mõjus, aga mitte veel ettevõtteülene.
3. tasand: kontori/büroohoone jalajälje vähendamine
Rohelise kontori tegevused ja taastuvenergiale üleminek. Taktikaline muutus mitteolulises aspektis, ei ole seotud otsese tegevuse sisulise mõjuga.
4. tasand: strateegiline ja ulatuslik muutus ettevõtte sees
Olulised keskkonnamõjud kaardistatud, seatud selged ajalised eesmärgid negatiivsete mõjude kaotamiseks: nt kliimamõju vähendamiseks on seatud eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ettevõtte kontrolli all olevates aspektides mingiks kindlaks aastaks.
Strateegia on seotud keskkonnamõjude kaotamisega, strateegiline muutus kogu organisatsiooni kõikides toote-/teenusliinides. Kultuuriline muutus organisatsiooni sees.
5. tasand: väärtusahela-ülene muutus
Süsinikuneutraalne ja keskkonnasõbralik tarne-/väärtusahel lisaks organisatsiooni kontrolli all olevatele aspektidele. Eeldab koostööd ja ühiseid pingutusi tarneahela partneritega.
6. tasand: kliimapositiivne (äri)tegevus, mis lahendab keskkonna- ja kliimaprobleeme
Tegutsemismudeli innovatsioon tagab keskkonnale positiivse netomõju, kahjustamata teisi (ka sotsiaalseid) kestliku arengu eesmärke. Muutuste kiirus on kooskõlas 1,5 kraadi trajektooriga. Ettevõtte tegevust iseloomustab kohalikkus ja säilenõtkus. Mõju ulatub kaugemale organisatsiooni enda tegevusest: poliitikakujundamine, sektorisisene ja sektoriteülene koostöö, uue majandusmudeli (mis ei põhine kasvul) praktiseerimine ja propageerimine.
Lääne-Harju lähtekoht programmi alguses (2020)
1.-2. astme vahel. Plaan oli paigas ja töörühmad töötasid.
Eesmärk programmi lõpuks
Pilootprogrammi lõpuks (2022) soovib vald jõuda 6. astmele ehk ökoinnovaatoriks. Ühtlasi unistab vald saada rohepealinna tiitel enne Tallinna.
“Oleme küll alustanud rohekontori poole liikumisega, kuid see on ainult asja tehniline pool. Inimestega töötamine ja nende kaasamine, informeerimine, veenmine on kõige keerulisem.” – abivallavanem Erki Ruben
Milline oli keskkonnajuhtimise olukord?
Teiseks treeningpäevaks (oktoober 2020) hindas iga organisatsioon oma keskkonnajuhtimise hetkeolukorda lihtsa küsimustiku abil. Küsimustik kattis keskkonnaalase riskijuhtimise, huvigruppide kaasamise ja keskkonnamõjude maandamise aspekte.
Akadeemia teisest treeningpäevast loe lähemalt siit
Lääne-Harju vald tuvastas enda jaoks valdkonnad, millega on organisatsioonis hästi ja millega pole veel nii hästi.
Hästi
- olemas suutlikkus ja oskused keskkonnateemadega tegeleda
- rahuldaval tasemel ökoinnovatsiooni ja huvigruppidega suhtlust
- kõige suuremad võimalused peituvad keskkonnajuhtimise süsteemis (poliitikad, põhimõtted jne), kommunikatsioonis ja huvigruppide kaasamises
Mitte nii hästi
- kõige suuremad keskkonnaaspektide riskid/väljakutsed peituvad samamoodi keskkonnajuhtimise süsteemis (poliitikad, põhimõtted jne), organisatsioonikultuuris, kommunikatsioonis ja huvigruppide kaasamises
- läbi pole viidud mõjuhindamist keskkonnariskide väljaselgitamiseks
- puuduvad protseduurid peamiste keskkonnaalaste riskide ja võimaluste hindamiseks, selged rollid ja vastutused keskkonnajuhtimises, omavaheline keskkonnaalaste teadmiste sage vahetamine
- keskkonnamõju indikaatorid ja eesmärgid pole paigas, vald ei mõõda keskkonnaalaseid pikaajalisi eesmärke ega avalda keskkonnamõju indikaatoreid avalikult
Akadeemia teiseks kohtumiseks oli valla rohemeeskond teinud restardi: kuigi juhtkond oli senini hästi kaasatud, taipas rohemeeskond, et nad pole piisavalt teisi kolleege kaasanud. Selle parandamiseks laiendati kord nädalas kooskäivat rohevalla töörühma. Pärast muutuste juhtimise teoreetilisi loenguid oli vallaesindajatel väike motivatsioonilangus, kuid saadi aru, et organisatsiooni sees on vaja rohkem teavitust ja veenmist teha. Sellest ajast tegutseb rohevalla teemadega igapäevaselt neli inimest (põhimeeskond) ja laiendatud tuumikus on üheksa inimest. Samas ei tunnetanud vedajad, et vallavalitsuses laiemalt esineks veel entusiasmi rohepöördele.
Sisulise teemaga liikus vald munitsipaaltakso ideega edasi, nimetades selle ümber kogukonnataksoks. 2021. aasta lõpuks tahab vallavalitsus saada rohekontori märgise.
Millised keskkonnamõjud põhitegevuses tuvastati?
Kolmandaks treeningpäevaks (november 2020) tuvastasid organisatsioonid oma tegevuste keskkonnamõju. Selleks eristati esmalt organisatsiooni põhitegevused ja abitegevused, seejärel määratleti nende tegevuste keskkonnaaspektid ning lõpuks tuvastati põhitegevuse keskkonnamõjud olelusringi põhimõttel. Kodutöö andis arusaamise, millised on ühe organisatsiooni keskkonnamõjud, ja aitas teha valikut, millist mõju esmajärjekorras vähendama asuda.
Akadeemia kolmanda treeningpäeva kohta loe siit
Kerli Lambingu (keskkonna- ja planeeringute osakonna juhataja) sõnul on keskkonnaaspektide kaardistamine avalikus sektoris keerulisem kui ettevõttes. Lääne-Harjule oli suureks abiks SEI Tallinna koostatud juhend “Keskkonnajuhtimine avalikus sektoris”, mille abil sai vald oma tegutsemise tasandid selgemaks. Töö keskkonnaaspektide kaardistamisega jätkus pärast treeningpäeva.
Samal ajal kujundas valla rohemeeskond ametiasutuse siseseid keskkonnapõhimõtteid, et rohemuutust personaalsemaks teha ja et oleks lihtsam muutust põhjendada. Lääne-Harju mentor Merili Vares rääkis muutuste juhtimise siseseminaril laiemalt väärtustest ja rohepöördest.
Vald jätkas liikuvuse kui teenuse arendamisega, liitudes TalTechi targa linna piloodiga.
Millised keskkonnaeesmärgid seati?
Neljas treeningpäev (detsember 2020) oli teoreetilise osa finaal, kus organisatsioonid sõnastasid enda eesmärgid:
- organisatsiooni strateegilised keskkonnaeesmärgid,
- keskkonnateemad, mis aitavad strateegilisi eesmärke saavutada.
Akadeemia neljandast treeningpäevast loe siit
Lääne-Harju tõdes eesmärkide esitlusel, et nad olid varem takerdunud organisatsiooni-tasandile, kinni sisemises vaates ja väikestes projektitükikestes. Rohekontoriga tegeletakse küll edasi, aga selleks on eraldi meeskond. Vallaesindajad said akadeemiast ja mentoritelt süsteemsust juurde. Ja jõudsid avalike teenuste mõtestamiseni: miks mingeid teenuseid osutavad, kellele, mida täpsemalt ja kuidas hangivad.
Lääne-Harju seadis avalike teenuste vaatest kaks eesmärki:
- Liikuvuse kui teenuse arendamine: heitgaaside vähendamine ja keskkonnasäästlike liikumisvahendite laialdasem kasutamine.
2. Jäätmehoolduse korraldus.
“Aitäh mentoritele, kes meid aegajalt reaalsusse tagasi toovad!” – Kerli Lambing, keskkonna- ja planeeringute osakonna juhataja
“Minu elustiil on ka muutunud: sorteerin varasemast usinamalt prügi, käin rohkem jala, ostan vähema pakendiga tooteid, levitan sõprade seas keskkonnahoidlikkust.” – vallavanem Jaanus Saat
Milliseid õnnestumisi ja õppetunde pilootprogrammis kogeti?
2021. aasta jaanuaris ja veebruaris intervjueeris Rohetiiger iga organisatsiooni särasilmi ehk rohemuutuse vedajaid, et teada saada, milliseid õppetunde ja õnnestumisi on organisatsioon senise rohemuutuse käigus kogenud.
Õnnestumised:
- Lääne-Harju vallavanem tõdes, et ilma Rohetiigrita oleks rohevalla teema kokku varisenud. Vald on saanud juurde süsteemsust ja selgust. Kaks aastat tagasi alustanud kogukonnakomisjoni rohevalla töörühmad käivad siiamaani koos edasi, vallale on nad sõnumiedastajad ja -vahendajad elanikeni. Aga vallavalitsuse sees on loodud rohevalla teemasid vedav põhimeeskond ja laiem tuumik, kes kord nädalas kohtub ja ülesandeid jagab.
- Vallavalitsuse sees rohemuutuse juhtimine: alguses pandi rohevedajatega ajama, mõeldi rohkem elanike kaasamise peale. Siis saadi aru, et muutuse jaoks on hädavajalik kolleege rohkem kaasata. Laiendati rohevalla meeskonda, nüüd tehakse kord nädalas koosolekuid, jagatakse ülesandeid. Tekitab ühtekuuluvustunnet. Jagatakse regulaarselt infot. Ka seda sõnumit, et rohekontor on alles baastase, roheteemad peavad igasse valdkonda imbuma, ka ehitusse-planeerimisse.
- Rohevalla tuumik on sarnaselt mõtlevad inimesed, kes avatud mõtlemisega, et on vaja teistsugust mõtlemist ka avalikus sektoris. Tavapärastest raamidest väljapoole mõtlemine, senistes lahendustes kahtlemine, teistmoodi tegemise ja katsetamise soov. Kuidas sellist tulevikumõtlemist teistes omavalitsustes ja avalikes asutustes soodustada? Lääne-Harjus ei toimi see, kui keegi tuleb väljastpoolt rohemuutuse vajalikkusest rääkima, motiveerida saavad “omad inimesed”, kui vaja, ka osakonnajuhid.
- Vahepeal vaja jõulisemalt konkreetsete algatustega peale lennata, šokeerida. Ja siis reaktsiooni jälgida, kriitikat mitte karta. Näiteks eemaldati kontoritest prügikastid, mis tekitas kolleegides alguses hämmingut, kuid samas vähendas prügi hulka ja suurendas sorteerimist.
- Lääne-Harju rohetiigrid olid uhked väljastpoolt tuleva huvi ja koostööpakkumiste üle, samuti tunnustuse üle.
Õppetunnid:
- Akadeemias osalemine on üllatavalt ajamahukas, eriti nn särasilm Kerli Lambingule. Rohevalla ülesanded on küll põhiülesannetega seotud, aga keskkonnajuhtimise süsteemi ülesehitamine võtab aega ja nõuab juurdelugemist, materjalidega tutvumist.
- Isiklikes muutuste juhtimise oskustes on veel palju arenguruumi. Süsteemsem lähenemine vähendab motivatsiooni, kuna tahaks kiiremini konkreetseid tulemusi, praktikat, edusamme. Väikesed võidud võiksid olla komplekssete teemadega vaheldumisi.
- Madal keskkonnateadlikkus: vallaasutustel ja koostööpartneritel pole arusaama, miks kliimateemadega tegeleda tuleb, eriti vanema põlvkonna esindajail. Kõigile oleks vaja akadeemia avapäeva esitlust.
- Ületöötamise oht. Kiiremaks rohepöördeks on vaja 2-3 inimest juurde palgata.
- Vald igatseb vallavalitsuse sees roheteemade kompetentsikeskust, kust saaks igale teemale nõu ja abi.
“Oleme uhked, et saame olla eestvedajad. Samas juba ootame ka seda, et ei peaks eest vedama, vaid roheteemad oleksid normaalsed ja vajalikud kõigile.” – abivallavanem Erki Ruben
“Isegi kui Rohetiiger peaks mingil põhjusel lõppema, läheme me rohevallaga ikka edasi. Vana maailma juurde tagasi ei taha küll minna!” – Erki Ruben
Milline oli esimene keskkonnategu ehk käpajälg?
Vald katsetas pandipakendi süsteemi Paldiskis asuvas toidukohas, et vähendada kaasaostetava toidu ühekordsete karpide hulka, mis koroonaajal suurenes. See algatus aitas laiemat tähelepanu tuua ühekordsete pakendijäätmete teemale. Kilekottidest loobumist soodustas riidest ostukottide jagamine. Ostukotid on valmistatud Tallinki laevades kasutusel olnud tekstiilijäätmetest.
Teise keskkonnateona avati Laulasmaal ja Paldiskis päikesepaneelidel toimivad toiduringluskapid, mis on esimesed omataolised Eestis. Toiduringluskapid paigaldas kogukondlik algatus „Roheline vald“ Lääne-Harju Vallavalitsuse, AS Alexela ning Sunly City toel. Kappide esmaeesmärk on toidu päästmine – igaüks saab kappi viia kodus ülejäävaid kõlblikke toiduaineid. Niisamuti saab igaüks endale kapist tasuta toitu võtta.
Mõlemad algatused juhivad tähelepanu olulisele – vähendada jäätmeteket ja hoida võimalikult palju just kohalikul tasandil ringluses.
Milline on ettevõtte arusaadav muutus roheteekonnal? Mis toimus pilootprogrammi jooksul?
Üksikutest keskkonnaprojektidest ja -algatustest on välja kasvanud süsteemsem lähenemine muutuse juhtimiseks – rohevald kui juhtimismudel. Lähtume jätkusuutliku kogukonna kaheksast põhiväärtusest [https://laaneharju.ee/roheline-vald], mida püüame igapäevaselt kõikidesse omavalitsuse vastutusvaldkondadesse ja tegevustesse tuua. Strateegiliselt on joonistunud välja kolm olulisemat tasandit: 1. omavalitsuse tasand (arengukavad, üldplaneering ja teised strateegilised dokumendid), 2. vallavalitsuse kui ametiasutuse tasand (põhiväärtuste juurutamine, igapäevased tegevused ja eeskuju näitamine) ja 3. kogukond (teadlikkuse tõstmine, võimestamine, kogukondlikud lahendused).
