Rocca al Mare Kool on 2000. aastast tegutsev eraüldhariduskool. Kooli missiooniks on toetada maailma paremaks muutvaid unistusi ja nende teostamist. Lisaks üldhariduskoolile Tallinnas tegutsevad allüksustena Vodja individuaalõppekeskus, Hispaania Õppekeskus, Veskimöldre lasteaed ning Huvikool erinevate spordi- ja huviringidega ning eelkoolirühmadega. 2019./2020. õppeaastal õppis Tallinna ja Vodja koolides kokku 978 õpilast, lisaks eelkooli- ja lasteaialapsed. Rocca al Mare kooli kõigis üksustes töötab 126 täiskohaga ja 44 osalise tööajaga töötajat. Rocca al Mare kooli motivatsiooniks roheteemades on mõtestada, mida tähendab jätkusuutlikkus ja jätkusuutlikkuse rakendamine hariduse valdkonnas.

Kooli rohetiiger: Kaie Mei kaie.mei@ramkool.edu.ee

ROHEMUUTUSE TEEKOND

Mis motiveeris roheteemadega tegelema?

Enne pilootprogrammi algust, suvel 2020, vestles Rohetiiger tulevaste osalejatega ja uuris, mis neid rohemuutusele motiveeris. Iga organisatsioon tõi intervjuus välja tegevused, millega nad juba oma keskkonnamõju vähendavad.

Rocca al Mare (RaM) kooliperes on kooli loomisest alates toetatud maailma paremaks muutvaid unistusi ja nende teostamist. Loodussõbralik tegutsemine on üks kooli põhimõtetest ning kestliku maailmavaate kujunemine on sihiseadeks riiklikus õppekavas, mille eeskujul kool oma õppetegevusi planeerib (konkreetseks väljundiks on näiteks Eesti haridusmaastikul ainulaadne loodusklass).

Kuigi jätkusuutlikkuse ja keskkonnateadlikkuse teemad on kooli hariduses algusest peale olemas olnud, tunnetati, et neid tuleks süsteemsemalt käsitleda ning rohkem esile tuua – astuda veelgi teadlikumaid samme kestliku maailma ja vastutustundliku tarbimiskultuuri suunas. Initsiatiiv roheteemadega konkreetsemalt tegeleda on tulnud ka õpilastelt. Keskkond on teema, mis noori järjest tugevamalt kõnetab.

Tegevustes juhindub kool mitmest kooli manifestis kirja pandud printsiibist, millest üks on keskkonnahoiu põhimõte. Kuigi jätkusuutlikkust mõistena väga tihti välja ei öelda, on see kooli hoiakutes alati sees olnud ning seda pigem säästlikkuse märksõna all.

“Meie töö on märgata ühiskonnas olulisi asju ja need lasteni viia. Sellepärast on oluline ja loomulik, et tegeleme ka rohemeelsuse kujundamisega igapäevaste tegevuste käigus.” – õpetaja Kaie Mei

Konkreetseks väljundiks on näiteks loodusklassid ja väljasõidud ning roheteemade sidumine ettevõtlikkuse ja ettevõtluse õppega. Samuti on säästlikkuse teemad kaasatud otsustesse: kuidas toimuvad õpilaste korraldatavad sündmused või missugust ideoloogiat kannab kooli toit.

”Jätkusuutlikkus kooli kontekstis laiemalt tähendab õppida tegutsema nii, et elu säiliks praegu ja tulevikus – see on kõige suurem eesmärk üldse.” – õpetaja Kaie Mei

Rohetiigriga liitumisest oodati, et see oleks katalüsaatoriks jätkusuutlikkuse ja keskkonnahoiu teema enda jaoks läbi mõelda ja praktikasse rakendada. RaMi mõtteviisiks on ka ise asju katsetada ja välja arendada (teadlik n-ö jalgratta leiutamine, sest leiutamise protsessi käigus võib välja tulla midagi uut) ja siis seda jagada. Näiteks on RaMis mitmel aastal toimunud õpilaste TEDxYouth, samuti toodi kujundava hindamise teema Eesti haridusmaastikule, ka eKooli idee tekkis seal. Mõtted on RaMist kaasa viidud ja mujal Eestis rakendatud. Ühe võimalusena näebki RaM enda rolli keskkonnahoidlikkuse ja jätkusuutlikkuse teema rakendamisel vastava mudeli väljatöötajana haridusvaldkonnale tervikuna.

2020. aasta kulges kooliperele pandeemiaga kohenedes, mis muutis koolielu aeglasemaks. Endiselt nähti aga oma tegevusvaldkonnas võimalust arendada keskkonnaharidust läbi õppekava arenduse (konkreetsed initsiatiivid ja projektid). Samas teadvustati ja nähti riski ja ohtu ka selles, et sõnad ja teod võivad siinkohal lahku minna – keskkonnateemad muutuvad tühjaks jutuks või vormitäiteks, kui reaalset kogemust ei järgne.

“Õpetajad on täna rohkem uutele teemadele avatud kui märtsi alguses enne eriolukorda. Koduõppele ülemineku kogemus annab optimismi. Varem oli iseõppele üleminekule vastuseisu, kuid koroona tõttu sunnitult minnes oli see võimalik. Kõik on saanud veendumuse, et saavad muutustega hakkama. Kui me täna seda olukorda ära ei kasuta, on oht vajuda tagasi mugavustsooni. Seetõttu on roheteemade rakendamiseks õige hetk.” – õpetaja Kaie Mei

Millisel keskkonnamõjude juhtimise küpsusastmel paikneti?

Esimesel treeningpäeval (september 2020) hindas iga organisatsioon enda paiknemist keskkonnamõjude juhtimise astmestikul. See aitas ettevõttel enda tegevus laiemasse konteksti asetada. Iga organisatsioon märkis kuueastmelisele trepistikule, kus nad praegu asetsevad ning millisele astmele tahavad 1,5 aastaga jõuda.

Akadeemia esimesest treeningpäevast loe lähemalt siit

Organisatsiooni küpsusastmed keskkonnamõju juhtimisel

1. tasand: otsus keskkonnamõju vähendamiseks

Organisatsioonis on teadvustatud keskkonna- ja kliimamõju vähendamise olulisust, asutakse tegelema.

2. tasand: ühe või üksikute protsesside tõhustamine

Konkreetse toote/teenuse keskkonnamõju vähendamine ressursikasutuse tõhustamisega, jäätmete või heitmete tekke vähendamine. Põhineb sisend-väljund analüüsil ja/või ringmajanduse analüüsil. Muutus tegevuse sisulises mõjus, aga mitte veel ettevõtteülene.

3. tasand: kontori/büroohoone jalajälje vähendamine

Rohelise kontori tegevused ja taastuvenergiale üleminek. Taktikaline muutus mitteolulises aspektis, ei ole seotud otsese tegevuse sisulise mõjuga.

4. tasand: strateegiline ja ulatuslik muutus ettevõtte sees

Olulised keskkonnamõjud kaardistatud, seatud selged ajalised eesmärgid negatiivsete mõjude kaotamiseks: nt kliimamõju vähendamiseks on seatud eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ettevõtte kontrolli all olevates aspektides mingiks kindlaks aastaks.

Strateegia on seotud keskkonnamõjude kaotamisega, strateegiline muutus kogu organisatsiooni kõikides toote-/teenusliinides. Kultuuriline muutus organisatsiooni sees.

5. tasand: väärtusahela-ülene muutus

Süsinikuneutraalne ja keskkonnasõbralik tarne-/väärtusahel lisaks organisatsiooni kontrolli all olevatele aspektidele. Eeldab koostööd ja ühiseid pingutusi tarneahela partneritega.

6. tasand: kliimapositiivne (äri)tegevus, mis lahendab keskkonna- ja kliimaprobleeme

Tegutsemismudeli innovatsioon tagab keskkonnale positiivse netomõju, kahjustamata teisi (ka sotsiaalseid) kestliku arengu eesmärke. Muutuste kiirus on kooskõlas 1,5 kraadi trajektooriga. Ettevõtte tegevust iseloomustab kohalikkus ja säilenõtkus. Mõju ulatub kaugemale organisatsiooni enda tegevusest: poliitikakujundamine, sektorisisene ja sektoriteülene koostöö, uue majandusmudeli (mis ei põhine kasvul) praktiseerimine ja propageerimine.

Skeemi autor: Sustinere

RAM lähtekoht programmi alguses (2020)

Lähtekohana 3. astmel paiknemisest väljendub selles, et on elemente kestlikust mõtteviisist. Kooli katusel on päikesepatareid, kuid samas seda ei kasutata ära õppetegevustes, näiteks päikeseenergia uurimiseks.

Eesmärk programmi lõpuks

Ambitsioon on jõuda 6. astmele, et n-ö toota neid inimesi, kes oma tegevusega lahendaksid kliima- ja keskkonnaprobleeme.

“Ühelt poolt me kõik arvame, et tegutseme keskkonnatundlikult ja oleme teadlikud, aga kui sind pannakse fakti ette, et tegutse, näita, mõtle avalikult, siis avastad palju uut. Ka meie arvasime alguses, et me juba teeme ju õppeprotsessis neid tegevusi nagunii. Rohetiigriga liitumine oli aga hea viis, et vaadata, missugune on meie mõju keskkonnale ja kas me päriselt ka toimime oma sõnade järgi.” – õpetaja Kaie Mei

Milline oli keskkonnajuhtimise olukord?

Teiseks treeningpäevaks (oktoober 2020) hindas iga organisatsioon oma keskkonnajuhtimise hetkeolukorda lihtsa küsimustiku abil. Küsimustik kattis keskkonnaalase riskijuhtimise, huvigruppide kaasamise ja keskkonnamõjude maandamise aspekte.

Akadeemia teise treeningpäeva kohta loe lähemalt siit

Valmidus keskkonnahoid ja jätkusuutlikkus üheks oluliseks fookuseks võtta oli kindlasti olemas. Kool oli teinud ka erinevaid keskkonnateemalisi tegevusi, kuid tunti puudust süsteemsest lähenemisest ning kogukonna tasandil mõtestatusest.

Mõned rohetegevused näitena:

päikesepaneelide paigaldamine,
prügi sorteerimine kogu koolimajas viimase kahe aasta jooksul õpilaste initsiatiivil.

Millised keskkonnamõjud põhitegevuses tuvastati?

Kolmandaks treeningpäevaks (november 2020) tuvastasid organisatsioonid oma tegevuste keskkonnamõju. Selleks eristati esmalt organisatsiooni põhitegevused ja abitegevused, seejärel määratleti nende tegevuste keskkonnaaspektid ning lõpuks tuvastati põhitegevuse keskkonnamõjud olelusringi põhimõttel.

Kodutöö andis arusaamise, millised on ühe organisatsiooni keskkonnamõjud, ja aitas teha valikut, millist mõju esmajärjekorras vähendama asuda.

Akadeemia kolmanda treeningpäeva kohta loe lähemalt siit

“Kooli keskkonnamõjude kaardistamise ülesanne oli valgustuse hetk – tekkis küll justkui tuim Exceli-tabel, aga kui sealt vaatavad sulle otsa keskkonnajälje numbrid, siis koorub sellest välja, mis on meie kooli nõrgad kohad ja suurimad keskkonnamõjud.” – loodusklassi projektijuht Kadi Asmer

Organisatsioon kaasas suure hulga töötajaid, kellega muutusi juhtida ning kes aitasid kaasa mõelda. Valdav seisukoht oli, et kaudne mõju, mida kool haridust andes omab, on määratult suurem kui ükski otsene mõju, mida koolimajas mõõta saab. Niisiis sooviti konkreetsete tegevuste planeerimisel lähtuda pedagoogilisest mõjust: koolipere teadlikkuse tõstmisest. Üheks teemana mõeldi ka kooli tulemist ja sealt lahkumist, täpsemini rattakasutuse toetamist.

Kuigi jätkusuutlikkuse ja keskkonnateadlikkuse teemad on kooli hariduses algusest peale olemas olnud, tuleks neid süsteemsemalt käsitleda ning rohkem esile tuua. Näitena võib tuua päikesepaneelid, mis on koolis katusel juba mitu aastat, aga seda ei teata – koridorides võiks esil olla pidev energiatootmise andmestik.

Millised keskkonnaeesmärgid seati?

Neljas treeningpäev (detsember 2020) oli teoreetilise osa finaal, kus organisatsioonid sõnastasid enda eesmärgid:

organisatsiooni strateegilised keskkonnaeesmärgid,
keskkonnateemad, mis aitavad strateegilisi eesmärke saavutada.

Akadeemia neljanda treeningpäeva kirjeldus: https://rohetiiger.ee/rohetiigri-akadeemia/rohetiigri-neljas-akadeemia

Lisaks keskkonnamõjude tabeli täitmisele ja sealsetele tulemustele otsustati lähtuvalt kooli tegutsemiseetikast läbi viia ka küsitlus, kuhu kaasati oma arvamust avaldama ligi 2000-pealine koolipere: õpilased, õpetajad, töötajad, lapsevanemad, vilistlased. Kogukonna küsitluse ja akadeemias täidetud keskkonnamõjude tabeli tulemused kattusid – mõlemast ilmes olulisima teemana keskkonnatundlikum koolitoit, kuna toit on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur.

“Ühise kogukonnana tegutsemine on kooli heaks tavaks kooli sündimisest alates.” – loodusklassi projektijuht Kadi Asmer

Akadeemias seati koolitoidu osas endale järgmised eesmärgid:

koolitoidu raiskamise teemalise ümarlaua kokku kutsumine;
kooliõpilase toidukasutuse jälgimine;
koolitoidu raiskamise vähendamine;
metoodilisem lähenemine koolis söödavale toidule – arukas söömine, kohalike toiduainete väärtustamine, jäätmevabam ja vastutustundlikum tarbimine. Koolis juba toimib alates 3. klassist toiduõpetus, et toetada tervislikke toitumisharjumusi;

suurem rahulolu koolitoiduga;
käsitleda toiduteemat laiemalt kui koolitoit;
mõjutada koolitoidupoliitikat – luua eeldused koolitoit 2.0 sünniks, mis võtaks arvesse personaalseid vajadusi ja seekaudu toetaks väiksemaid toidukadusid.

Niisiis võib laiemalt vaadates RaMi eesmärgiks pidada targa ja aruka sööja kujundamist.
Kuigi Rohetiigri Akadeemia raames seati konkreetsed eesmärgid, oli sellise ühe fookuse leidmine koolile ka väljakutsuv. Peamiselt seetõttu, et fookusteemasid oli palju: prügi käitlemine, transport, energeetika, kooli haldus laiemalt. Ka nende teemadega on plaanis RaMil tegeleda, kuid koolitoidu valiku kasuks kallutas see, et probleemi tõsiduse kõrva võeti võrdselt olulisteks teguriteks nende kasvatuslik mõju ja olulisus huvirühmadele.

“Oli hirm, kas läheme väga mugavat teed pidi – kas koolitoidu teema on piisavalt ambitsioonikas plaan. Aga kui märkasime, et soovitati jõukohaseid ja hallatavaid probleemipüstitusi, siis saime kindlust.” – Kaie Mei

Põhitegevusena on kooli jaoks kõige olulisem eesmärk õppekava arendus, mis kaasaks kõiki eelnevalt mainitud teemasid.

“RaMis küpsevad keskkonnateadlikud ning roheliselt mõtlevad tulevased ettevõtjad.” – Kaie Mei

Milliseid õnnestumisi ja õppetunde pilootprogrammis kogeti?

2021. aasta jaanuaris ja veebruaris intervjueeris Rohetiiger iga organisatsiooni särasilmi ehk rohemuutuse vedajaid, et teada saada, milliseid õppetunde ja õnnestumisi on organisatsioon senise rohemuutuse käigus kogenud.

Õnnestumised

Alustamiseks on hea moodustada väiksem grupp inimestest, nagu ka alustada väikeste sammudega. Seejärel väikeste sammudega laiendada nii inimeste gruppi kui võtta järjest suuremaid samme. Kui väikeste sammudega on edu saavutatud, on suuri hüppeid julgem teha.
Koostöö ja kaasamine on üliolulised – RaM kaasab nii õpilasi kui ka kõiki kooli kogukonda kuulujaid (vilistlased, lapsevanemad jt) otsuste tegemisse ja arvamuse avaldamisse.
Kohe pilootprogrammi alguses kaasas RaM oma ligi 2000-pealise kogukonna protsessi küsitlusega – nii sai ka laiendatud koolipere avaldada arvamust neile oluliste keskkonnateemade osas. Lisaks pakkus see töögrupile endale kindlustunnet, sest tulemustest ilmnes, et ka meeskonna enda esialgu valitud olulisim teema – koolitoit – oli ülejäänud koolipere jaoks samuti kõige südamelähedasem.
Ka õppetegevusse põimiti Rohetiigri Akadeemia kodutöid – RaMi enda Rohetiigris osalemise nii sise- kui välikommunikatsiooniplaan valmis akadeemia ajal jooskvalt koostöös kooli õpilastega valikaines “Kommunikatsioon ja meedia”. Lisaks haarati õpilased eri aktsioonidega koolimajas sees kohe kaasa. Üheks väljundiks oli 9. klasside LoTe eksperiment – toidukadude kaalumise päev koolisööklas.
Hoia teemat õhus ja jaga infot. Lisaks kaasamisele on oluline ka kogukonda infotulvas hoida. Selleks pani RaM huvilistele kokku eraldi RaMi Rohetiigri uudiskirja, mis vahendab iga paari kuu tagant lugejale värsket infot sellest, kuidas neil läheb ja millega tegeletakse.
Kui eesmärk oli seatud, moodustati järgmise sammuna ümarlaud 10 hoolikalt valitud inimesest, kelle seas oli nii lapsevanemaid, õpetajaid, õpilasi ja huvilisi, kellega hakati alusdokumente koostama. Selleks töötati mõistete defineerimisega, et kõik ühtmoodi neist aru saaksid, ning pandi kirja põhitõed.

Õppetunnid

Oluline on kohe määrata projektijuht, kes ei laseks teemal maha jahtuda, kes hoiab fookust ning vastutab juhtimise eest ning veab projekti edasi.
Meeskond võiks olla võimalikult mitmekülgne ning koosneda eri tugevustega liikmetest.
Meeskonda kaasata juba motiveeritud inimesi.
Vastutusalad jagada meeskonnas nii, et igaüks saab tegeleda just tema silmi särama paneva valdkonnaga.

Ei tasu tormata, vaid enne sammude tegemist kõik üdini läbi mõelda. Kuigi väärtusena on koolis säästlikkust ja jätkusuutlikkust alati oluliseks peetud, avastati, et see ei väljendunud näiteks üldse kooli kodulehel.
Täna on kodulehte täiendatud keskkonna- rubriigiga, mida Rohetiigri tegevuste käigus järjest täiendatakse.

“Alusdokument on nagu tugisammas, millele saame oma tegemistes toetuda ka mille juurde saame alati tagasi pöörduda, et me ei eksiks teelt.” – Kadi Asmer

“See on nagu laeva liigutamine – et kõike ühes suunas liikuma saada, tuleb kõigepealt väga palju ettevalmistusi teha ja kõik targalt läbi mõelda. Rohetiigri Akadeemia ongi olnud heaks analüüsimise kohaks, kuidas sellisele suurele muutusele läheneda. Minu jaoks on Rohetiigri Akadeemias olnud kõige väärtuslikum see, et mind on lükatud tarkade sammudega tegutsema.” – Kadi Asmer

Milline oli esimene keskkonnategu ehk käpajälg?

Küsitlus, et teada saada, milline on kooli ligi 2000-pealise kogukonna keskkonnateadlikkuse hetkeseis ja millised valdkonnad vajaksid koolis esmajoones tarka sekkumist. Valisime välja koolipere jaoks olulised teerajad:
- rohemeelne kogukond,
- kestlik koolitoit,
- keskkonnasõbralik transport,
- kestlik koolimaja.
Kestliku koolitoidu teemalise ümarlaua kokkukutsumine.
Koolitoidu tarbimist jälgiva eksperimendi läbiviimine koolis.
Koolitoidu pakkujaga koostöös uue ambitsioonika mudeli väljatöötamine ja rakendamine alates 2021. aasta sügisest.
Alguse sai 1.–5. klasside toidutarkuse projekt „Tunne Eesti toitu“.

Milline on ettevõtte arusaadav muutus roheteekonnal? Mis toimus pilootprogrammi jooksul?

Tänu pilootprogrammi kogemusele toimus oluline sisekaemus, kas ja kui palju elame RaM koolis loodussõbralikult viisil. Kas ideed, mida oluliseks peame, väljenduvad tegudena ka meie igapäevaelus?

Kuna muutused koolitoidu sortimendis olid meie silmis hädavajalikud, siis jõudsime oluliste kokkulepeteni koolitoidu pakkujatega ning tõdemuseni, et asume pika ja huvitava koostee alguses https://ramkool.edu.ee/meile-tahtis/keskkond/kestlik-koolitoit/.

Oodatud muutused kajastusid mitte ainult menüüs, vaid ka koolimaja inforuumis ja õppetegevuses. Kaasasime õpilased Rohetiigri „Hoia head toitu“ kampaaniasse ning õpilaste retkedest Eesti toidutaludesse valmisid algklasside projektipäevade sisud. Toetasime menüüsse toodud Pähkla forelli söömispäevi videomaterjalidega, saadud kogemus inspireeris meid sarnaseid õppematerjale looma ka teiste Eesti toidutootjate toetuseks.

2021. aasta lõpu koolitoidu ümarlauas tõdesime, et oleme ületanud sihiks seatud 25% mahetoidu osakaalu, ning tegime veelgi ambitsioonikamaid plaane mahetoidu osakaalu suurendamiseks meie koolitoidus.