LHV

LHV

LHV on suurim kodumaine finantskontsern, mille missiooniks on aidata luua Eesti kapitali. LHV visiooniks on Eesti, kus inimesed ja ettevõtted julgevad suurelt mõelda, ette võtta ja tulevikku investeerida.

LHV teadvustab, et inimtegevusest tingitud kliimamuutused on meie põlvkonna suurimaid probleeme, mille lahendamisel on finantssektoril keskne roll. LHV on juba alustanud keskkonnahoidlikuma tegutsemisviisi rakendamisega (https://www.lhv.ee/roheline) ja soovib seda laiendada ning kiirendada.

LHV rohetiigrid: 

Ragne Maasel, ESG-valdkonna juht Ragne.Maasel@lhv.ee 

Mihkel Tamm, jätkusuutlikkuse spetsialist Mihkel.Tamm@lhv.ee 

 

ROHEMUUTUSE TEEKOND  

Jätkusuutlikkuse rakendamine LHVs

LHV on jätkusuutlikkusega tegelenud 2019. aasta suvest saadik, kui ettevõtte siseselt tekkis idee organisatsiooni jätkusuutlikumast toimimisest. Nagu heade mõtetega ikka, siis ainult ideest jääb väheseks, et sellest midagi tõeliselt muutvat sünniks. Samas parimad ideed genereerivad juba uusi ideid. Seega otsustas LHV entusiastide algatusel 2019. aasta sügisel korraldada esimese majasisese rohehäkatoni, millest ka suurem edulugu alguse sai. 

Mis aga viib üleüldse ühte ettevõtet sinnamaani, et ta iseseisvalt hakkab jätkusuutlikke tegevusi planeerima ja ellu viima? Finantsmaailmas on üheks olulisemaks suunajaks jätkusuutlikkuse teekonnale asumisel kindlasti suurendatud avalik ootus ja mõningane surve nii investorite kui ka töötajate suunalt. Jätkusuutlikum tegutsemine on oluline nii klientide kui ka üleüldiselt ühiskonna vaatevinklist vaadatuna – eriti kui oled pank. Lisades eelneva juurde eelduse ja trendi, kus kapital on muutumas aina “rohelisemaks”, näeb LHV, et jätkusuutlik olemine on pikas perspektiivis ka äriliselt kasulik. Samuti on olulise suunajana jätkusuutliku tegutsemise valdkonnas ka finantsasutusi puudutama hakkavad regulatsioonid (EU Taxonomy, SFDR jne). Seega kokkuvõtvalt analüüsides erinevaid suunajaid, oli 2019. aasta õige aeg hakkamaks roheteemadega intensiivsemalt tegelema.

2019. aasta lõpuks oli LHV valmis plaane lansseerima ja 2020. aasta alguseks olid sõnastatud LHV jätkusuutlikkuse missioon ja visioon. Õige pea tuli LHV välja oma esimeste roheliste toodetega, arvutas välja oma bürootegevuse CO2 jalajälje (2019), liitus ÜRO keskkonnaprogrammi rahastamise algatusega (UNEP FI) ja seejärel jõudis Rohetiiger LHV’ni. Rohetiigri piloodiga liitudes sai LHV aru, et ühiskonnas saab suuremat muutust ellu viia ikkagi üheskoos ja üksteisega mõtteid jagades.

2019. aasta sügisel loodi LHV’s ESG-rakuke, mida asus eest vedama Ragne Maasel. ESG (Environmental, Social & Corporate Governance ehk keskkonna-, sotsiaal- ja haldusalane juhtimine) võtmesuunana integreerimine LHV igapäevategevustesse näitab ära LHV nägemuse keskkonnateemade olulisuse koha pealt. Kuigi LHV on võtnud ette märgatavalt laiapõhjalisema lähenemise, kui ainult keskkonnaprobleemidele keskendumise, siis on keskkonnaküsimused ettevõttes olulise koha peal ning ESG „E“ aspekt on kindlasti üks keerukamaid, kus mõõta ennast ja oma klienti ja oma mõjusid juhtida.

Uue haru ülesehitamine, mõjude analüüs ja protsesside integreerimine igasse äriliini on olnud esmased suunad ja sinna juurde ka väljakutsed, millega LHV ESG valdkonna arendamine igapäevaselt endas kujutab. Peale uute eesmärkide vastu võtmist ettevõtte siseselt on tarvis nende eesmärkide poole püüdlemist hakata süstemaatiliselt organisatsiooni kultuuri sisse viima. Iga uus muudatus võib tekitada pingeid ja vastuolu ning tahes tahtmata võtab uue suunaga kohanemine veidi aega, kuid ESG äriprotsessidesse juurutamine on praegusel hetkel üks prioriteetsemaid tegevusi ESGs. Finantsgrupi suurim mõju keskkonnas tuleb läbi tema äritegevuse, mis tähendab, et suurest läbi ettevõtte klientide. Kuidas mõõta enda mõju läbi oma kliendibaasi, kuidas ehitada üles ESG riskijuhtimise struktuur, seada realistlikke eesmärke, koguda ja analüüsida andmeid ning lõpuks ka oma progressi adekvaatselt ning regulatsioonidele vastavalt raporteerida, on üks suurimad ESG alaseid väljakutseid täna LHVs.

Peamised kogemused Rohetiigri Akadeemias

LHV on käinud mõneti teistsugust sammu kui ülejäänud Rohetiigri pilootorganisatsioonid. Üht pidi on LHV ju ainuke finantssektoris toimetav ettevõte, teisalt on eelkirjeldatu just see, millega LHV ka enne Rohetiigrit tegeles. Treeningpäevad on LHV’le eelkõige andnud arusaamu, mis tasemel Eestis ettevõtted jätkusuutlikkuse teemadega tegeledes on ning omavahel kogemuste jagamine aitab ettevõtetel märgatavalt lihtsamalt mõnda auku vältida, millesse muidu astuda võiksime. 

Kuna LHV oli juba enne Rohetiigri pilootprogrammiga liitumist läbi viinud põhjaliku mõjude analüüsi oli LHV enda mõjude analüüsiga Rohetiigri Akadeemiast ees. LHV hinnangul on oluline, et mõjude määratlemine põhineks konkreetsetel andmetel ja põhjalikul mõjuanalüüsil. Eeldustel ja töötajate kõhutundel põhinev mõjude kaardistus võib anda ebatäpseid tulemusi. 

Saavutustest ja agiilsetest arengutest ESG-vallas vaatamata tunnistab ka LHV endale, et on enda jätkusuutlikkuse teekonnal alles alguses. Kompetentsi olemasolu ja selle väline kaasamine aitab edasisel teekonnal julgeid eesmärke seada. Siin on LHVle olnud aktiivselt abiks Rohetiigri piloodi raames mentor-firma Sustinere.

Tegevused teel suuremale kestlikkusele

2020. aasta lõpuks oli LHV saanud tänu UNEP FI portfelli mõjuanalüüsi läbitegemisele saanud aimu oma äritegevuse mõjust nii looduskeskkonna kui ka sotsiaalse keskkonna vaates, on kinnitanud enda mõjukohtade ja mõõdikute strateegia aastateks 2021-2023. 2021 aasta lõpu seisuga on LHV käima lükanud oma ESG võtmenäitajate projekt ja asutatud on ka enda poolt juhitud Pangaliidu ESG-toimkond, et panustada sellele, et ESG oleks finantssektoris ühiselt mõistetav ja et kogu Eestis tegutsev pangandusmaastik jätkaks ESG-vallas ühest suunda.

2020. aasta esimene pool on toonud ka LHV ESG tegemistesse juba esimesi muutusi ja tunnetatavaid edusamme. ESGst on saanud eraldiseisev tiim ning ESG-alased prioriteedid ja projektid on ettevõtte siseselt erinevates ärisuundades saanud endale vastutajaks konkreetsed inimesed, kes ESG teemade implementeerimise oma äriliinides ellu viia saavad. LHV on samuti arendanud nn ESG juhtimise struktuuri grupi ülese juhtimiskomiteega, mis hõlbustab efektiivset ESG teemade arengut terve grupi üleselt.

LHV on kahel järjestikusel aastal arvutanud välja ka oma CO2 jalajälje. Samuti on LHV avalikult öelnud, et aastaks 2022 on nad bürootegevuses kliimaneutraalsed. Selle saavutamiseks on LHV tänaseks kaardistanud erinevad offsettimise võimalused ja valinud välja kõige uuenduslikuma ning läbipaistvama, millega edasi liigutakse.

Veel üks suur väljakutse, mis aga LHV’l veel ees seisab, on kõik, mis on andmetega seotud. Finantsasutusel on oluline, et tema soov teha jätkusuutlike otsuseid oleks mõistetav ka tema klientide poolt. Seega saab finantsasutus oma kliente suunata jätkusuutlikumate otsuste tegemise suunas ainult siis, kui teda toetavad kindlad andmed, mis otsustusprotsessi katavad. Andmeid võib küll palju olla, kuid õigete andmete mõõtmine, kommunikeerimine, raporteerimine ja mõõdetava jalajälje vähendamine on fookus, kuhu suunas LHV liikumas on.

Kuna kogu ESG valdkond on üht pidi uus ja teisalt väga kompleksne, siis selle juurutamine on aeganõudev ja siinkohal ei piisa ainult üksikute valdkonda tundvate inimeste panusest. On oluline, et teema vajalikkus oleks üheselt mõistetav kogu organisatsioonis ja et kõik vastutajad oleksid muudatuste juhtimisel kaasatud. Jätkustuuslikkuse pööre ongi eelkõige kultuuriline muudatus, mida peavad toetama kõik sisemised protsessid ja ka inimeste arusaamad ja meelsus.

Milliseid õnnestumisi ja õppetunde jätkusuutlikkuse teekonnal kogeti?

Rohemõtlemise rakendamine LHV sees on andnud palju väärtuslikku infot. Peamisteks õppetundideks on: 

  • ESG rakendamine on massiivne ülesanne. Kestlikkust ei saa käsitleda eraldiseisva liinina, vaid see peab olema osa üldisest organisatsiooni tegevusloogikast ja osa äriprotsessidest. Äriettevõtted on muuhulgas kasumit sihtivad organisatsioonid ja kestlikkus peab sobituma ka sellega. 
  • ESG rakendamine on kompleksne, aga samas on see klassikaline muutuste juhtimine. 
  • Organisatsiooni strateegilise juhtimise tase (kui hästi saavad töötajad aru organisatsiooni eesmärkidest) ja muutustele avatud organisatsioonikultuur on üliolulised tegurid ESG printsiipide rakendamisel. Kuna põhjalik rohemuudatus hõlmab kõiki organisatsiooni tasandeid, seega kui organisatsioon ei ole muutustele avatud, on ka rohepöörde elluviimine raskendatud.   
  • Oluline on ka vastutuse-balanss. Ohuks on, et ESG vedajaid tahetakse võtta kompetentsikeskusena ja näha, et teema rakendamine on peamiselt nende ülesanne. Tegelikult peab iga äriprotsessi vedaja kestlikkuse ise omaks võtma ja enda teemas rakendama. ESG pole teema, mida “tehakse ära” keskselt, ainult juhtkonnas või ühes ainsas tiimis.   
  • Kuna ESG vedaja(d) ei saa üksi teemat ettevõttes rakendada, on olulised “inimeste-oskused”. Võime veenda ja inspireerida, olla võimestaja, et protsessiomanikud võtaksid teema ise enda lõigus vedada.  
  • Oluline on alustada andmepõhise ja süsteemse mõjuanalüüsiga ning meeles pidada, et mõjude juhtimine peaks toimuma kahel suunal: negatiivsete mõjude vähendamine, aga ka positiivsete mõjukohtade suurendamine. See tähendab, et igal äril on potentsiaalsed mõjukohad ja tegevused, millega nad oma jalajälge suurendavad, kuid sama moodi ka ärilised võimalused juurutada positiivset mõju nii keskkonnas kui ka ühiskonnas.
  • Protsessi tuleb usaldada, kuid samas ka kogu aeg enda teadmisi kasvatada. Iseenda ekspertsuses liiga enesekindel olles, võid tulistada ennast jalga – see käib nii indiviidide, juhtide kui ka kogu organisatsioonikultuuri kohta, kes jätkusuutlikkuse teemasi kompamas. Nn corporate sustainability on Eestis veel lapsekingades eriala ja inimeste kompetentsi kasvatamine Eesti ühiskonnas ja ettevõtetes nendel teemadel peab tegema arenguhüppe koos ettevõtete roheambitsioonidega. Kuna ESG temaatika on kompleksne, siis alguses ei saagi kõigest aru. Aga samm-sammult liikudes ja ennast harides toimub progress. 

„Jätkusuutlikkus on ära tõestanud ärijuhtum, mis vajab väga süsteemset ja laiapõhjalist lähenemist. See ei ole turundusteema või kommunikatsioonistrateegia. Kui lähened ettevõttena jätkusuutlikkusele läbi turundusliku võtme või läbi lihtsate lahenduste, siis sa mitte ainult ei kompa rohepesu riske, vaid võid mitte näha jätkusuutlikuma toimimise reaalseid majanduslikke võimalusi oma ärile ja organisatsioonile.” – Ragne Maasel, LHV ESG-valdkonna juht 

“Oma kogemusest saan öelda, et ESG-teemades on vähe madalalrippuvaid vilju, mida saab  tegelikult noppida. Enamik saavutusi ja eesmärke vajavad suuri arenguhüppeid nii indiviididelt kui ka organisatsioonidelt. Kui tundub, et lihtsaid lahendusi, häid hüüdlauseid,  kampaaniavõimalusi ja jokk-skeeme on justkui palju, siis suure tõenäosusega oled valel teel.” – Ragne Maasel, LHV ESG-valdkonna juht 

 

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun