Wolfscape

wolfscape

 

 

 

Wolfscape on esimene kliimaneutraalne kinnisvaraarendus Tallinnas. Samuti on see 21. sajandil esimene uue terviklinnaosa ehitus Tallinna. Usume, et tulevikus on järjest enam inimesi teadlikud, et nende valikud mõjutavad nii teisi inimesi kui ka keskkonda. Usume, et ehitades ühiskondliku vastutusega arvestava ja kliimaneutraalse elu- ja töökeskkonna, aitame kaasa ühiskonnamudeli leidmisele, millel on majanduslikult ja ühiskondlikult positiivne mõju.

Hundipea rohetiiger: Markus Hääl, markus.haal@hundipea.ee 

 

 

Hundipea / Wolfscape’i rohemuutuse teekond 

 

Hundipea kliimaneutraalne linnaosa Tallinnas Paljassaares on alles kontseptsiooni tasandil ja vaatab 30 kuni 50 aastat ette. Seega ei saanud Hundipea pilootprogrammis keskenduda oma teenuse või toote või organisatsiooni keskkonnamõju vähendamisele, nagu teised piloot-organisatsioonid. Pigem tegeles Hundipea kliimaneutraalse linnaosa rohemudeli tugevdamisega, vundamendi ladumisega.    

 

Millisel keskkonnamõjude juhtimise küpsusastmel paikneti? 

Esimesel treeningpäeval (september  2020) hindas iga organisatsioon enda paiknemist keskkonnamõjude juhtimise astmestikul. See aitas ettevõttel enda tegevuse laiemasse konteksti asetada. Iga organisatsioon märkis kuueastmelisele trepistikule, kus nad praegu asetsevad ja millisele astmele tahavad 1,5 aastaga jõuda.

Akadeemia esimesest treeningpäevast loe siit

Rohetiigri Akadeemia alguses hindas Hundipea end tulevikuvisiooni alusel 5. ja 6. astmele. Ettevõtte soov on mõjutada kogu väärtusahelat ja koos partneritega jõuda 6. astmele ehk kliimapositiivse äritegevuseni.  

 

Organisatsiooni küpsusastmed keskkonnamõju juhtimisel

1. tasand: otsus keskkonnamõju vähendamiseks

Organisatsioonis on teadvustatud keskkonna- ja kliimamõju vähendamise olulisust, asutakse tegelema.

2. tasand: ühe või üksikute protsesside tõhustamine

Konkreetse toote/teenuse keskkonnamõju vähendamine ressursikasutuse tõhustamisega, jäätmete või heitmete tekke vähendamine. Põhineb sisend-väljund analüüsil ja/või ringmajanduse analüüsil. Muutus tegevuse sisulises mõjus, aga mitte veel ettevõtteülene. 

3. tasand: kontori/büroohoone jalajälje vähendamine

Rohelise kontori tegevused ja taastuvenergiale üleminek. Taktikaline muutus mitteolulises aspektis, ei ole seotud otsese tegevuse sisulise mõjuga. 

4. tasand: strateegiline ja ulatuslik muutus ettevõtte sees

Olulised keskkonnamõjud kaardistatud, seatud selged ajalised eesmärgid negatiivsete mõjude kaotamiseks: nt kliimamõju vähendamiseks on seatud eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ettevõtte kontrolli all olevates aspektides mingiks kindlaks aastaks.  

Strateegia on seotud keskkonnamõjude kaotamisega, strateegiline muutus kogu organisatsiooni kõikides toote-/teenusliinides. Kultuuriline muutus organisatsiooni sees.   

5. tasand: väärtusahela-ülene muutus

Süsinikuneutraalne ja keskkonnasõbralik tarne-/väärtusahel lisaks organisatsiooni kontrolli all olevatele aspektidele. Eeldab koostööd ja ühiseid pingutusi tarneahela partneritega. 

6. tasand: kliimapositiivne (äri)tegevus, mis lahendab keskkonna- ja kliimaprobleeme

Tegutsemismudeli innovatsioon tagab keskkonnale positiivse netomõju, kahjustamata teisi (ka sotsiaalseid) kestliku arengu eesmärke. Muutuste kiirus on kooskõlas 1,5 kraadi trajektooriga. Ettevõtte tegevust iseloomustab kohalikkus ja säilenõtkus. Mõju ulatub kaugemale organisatsiooni enda tegevusest: poliitikakujundamine, sektorisisene ja sektoriteülene koostöö, uue majandusmudeli (mis ei põhine kasvul) praktiseerimine ja propageerimine.   

Skeemi autor: Sustinere

“Hundipea on väga sarnane Rohetiigrile: alles kujunemas.” – Markus Hääl,  Hundipea tegevjuht  

 

Millised keskkonnamõjud põhitegevuses tuvastati? 

Kolmandaks treeningpäevaks (november 2020) tuvastasid organisatsioonid oma tegevuste keskkonnamõju. Selleks eristati esmalt organisatsiooni põhitegevused ja abitegevused, seejärel määratleti nende tegevuste keskkonnaaspektid ning lõpuks tuvastati põhitegevuse keskkonnamõjud olelusringi põhimõttel.   Kodutöö andis arusaamise, millised on ühe organisatsiooni keskkonnamõjud, ja aitas teha valikut, millist mõju esmajärjekorras vähendama asuda. 

Akadeemia kolmanda treeningpäeva kohta loe siit

Kuna Hundipea tegeleb kliimaneutraalse linnaosa planeerimisega, tuvastati ootuspäraselt kõige suurema mõjuga valdkondadeks transport ja ehitus. Otsese keskkonnamõjuna tuvastati elektritootmine. Elektrit plaanib Hundipea tulevikus ise toota. 

Transpordi, ehituse ja elektriga tegeles Hundipea juba samal ajal koostöös TalTechiga, et uurida võimalikke lahendusi kliimaneutraalsele linnakule ja tagada edasiste otsuste teadmistepõhisus ja faktitäpsus. Niimoodi  soovitakse hoiduda rohepesust. TalTechi rakendusuuringuga luuakse muuhulgas ruumimudel, et näha, kuidas päike liigub ja muu keskkond hooneid mõjutab, et energiatõhusamalt ehitada ja planeerida päikesepaneelide paiknemist.  

Hundipea üks eesmärk on luua tulevane linnaosa ringmajanduse põhimõtetel. Tunnetus oli, et see saab olema kõige keerulisem. Kuidas tekitada võimalikult head keskkonda selleks, et tulevases piirkonnas oleks ringmajandus igapäevaselt juurutatud? Seda kuni prügisorteerimiseni välja.

“Võtsime keskkonnamõju tuvastamise aluseks kliimaneutraalsete linnade mudeli, kuna see sobib Hundipeale paremini kui toote või teenuse mudel.” – Markus Hääl  

 

Millised keskkonnaeesmärgid seati? 

Neljas treeningpäev (detsember 2020) oli teoreetilise osa finaal, kus organisatsioonid sõnastasid enda eesmärgid: 

  • organisatsiooni strateegilised keskkonnaeesmärgid,
  • keskkonnateemad, mis aitavad strateegilisi eesmärke saavutada.

Akadeemia neljandast treeningpäevast loe siit

Hundipea võttis vaatluse alla linnaplaneerimisele tervikuna – nii selle, kuidas see on senini Tallinnas toimunud kui ka tänase maailmapraktika. Leiti, et varem on edukad mikrorajoonid ehitatud ühe maaomaniku, ühe arendaja ja ühe kontseptsiooniga. Sellest inspireerituna koondabki Hundipea eri maaomanikke Wofscape’i alla. Loodi uus majandusmudel, kus iga ruutmeeter on üks hääl. Erinevate kruntide väärtus on sama, olenemata sellest, kas tegu kortermaja või lasteaiaga. 

Mis majandusmudelist puudus, oli ringmajandusvõrgustik. Hundipea tajus, et ringmajanduse toimimasaamiseks on vaja erinevad osapooled koos tööle saada.  

Eelnevast lähtuvalt seadis Hundipea endale järgmise keskkonnaeesmärgi: 

Wolfscape loob eeskujumudelit ringmajanduslikule linnakeskkonnale, mis võimaldab igaühel elada kestlikult ja taskukohaselt. Hundipea loodab muutuda eeskujuks Baltimaade ja Skandinaavia linnadele ja linnaosadele. 

Keskkonnaeesmärgi elluviimiseks sõnastati järgmised tegevused:

  • valdkondlike strateegiliste plaanide loomine, et kõik partnerid saaksid ringmajanduse põhimõtteid  ellu viia; 
  • kogukondade kaasamise strateegia ja eesmärkide välja töötamine. Seda liini ei saa partneritele anda, vaid tuleb ise teemat vedada. 

 

“Jõudsin väga laheda strateegilise ülesandeni – kaardistada ringmajanduse vaatest huvitatud ja olulised osapooled. Sellist lähenemist tihti ei rakendata/osata rakendada!” – Markus Hääl  

 

Milliseid õnnestumisi ja õppetunde pilootprogrammis kogeti?

2021. aasta jaanuaris ja veebruaris intervjueeris Rohetiiger iga organisatsiooni särasilmi ehk rohemuutuse vedajaid, et teada saada, milliseid õppetunde ja õnnestumisi on organisatsioon senise rohemuutuse käigus kogenud.

Hundipeale mõjusid akadeemia treeningpäevad ja mentoritega kohtumised silmiavavalt. Nimelt taibati, et kogukonna loomine, kaasamine ja ülesehitamine sellise uudse linnaosa loomisel on võtmetähtsusega. Kogukonnana näeb Hundipea Paljassaare ja Kopli elanikke, kergliiklejaid, iduettevõtteid ja teisi ettevõtjaid. Kogukonna moodustavad erinevad rühmad, kelle esindajatega saab Hundipea oma plaane ja ideid põrgatada ning konstruktiivset tagasisidet koguda. 

 

Teadsin, et kogukond on oluline, aga lähenemismeetodeid ei oleks ise nii hästi ja põhjalikult välja mõelda osanud, nüüd on olemas plaan, mida kohe kasutada.” – Markus Hääl

 

Õnnestumised: 

  • Hundipeal tekkis tugevam vundament ja kindlustunne 30 kuni 50 aastat ette planeerimisele. 
  • Arusaam, et teiste ettevõtetega koos on lihtsam rohemuutuse vajalikkust põhjendada. Teiste pilootorganisatsioonide muutuse teekond loobki selle raja, kuidas rohevisioon ja ringmajandus tööle hakkab. Rohetiiger on selle juures oluline käimatõmbaja, tekitades suurema kõlapinna ja ladudes vundamenti. 

 

Õppetunnid:

  • Isiklikul tasandil pole veel selge, mis see roheasi ja ringmajandus on, kuna ühtsed sõnastused puuduvad. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks ja seostunumaks kõik muutub. Näiteks  kliimaneutraalsus on väga lai mõiste: osad mõõdavad ainult enda piiride sees ja väärtusahelat ei võta, teised võtavad, kolmandad osaliselt jne. Milline on õige lähenemine? Lühivaates võib puude istutamine mõjuda, aga pikas vaates ju mitte. Pigem peaks kliimaneutraalsus puudutama kogu väärtusahelat – linnaosa puhul kõike, mida seal toodetakse ja mida sisse ostetakse. Rohetiigri eesmärk võiks olla aidata terminites orienteeruda. 
  • Kuidas viia linn kui inimeste loodu sümbioosi looduse endaga? Paljassaares on Natura ala, mis aitab kaasa sellele, et on vaja läbi mõelda, kuidas ühtse linna ja looduse mudelini jõuda. Näiteks et oleksid  rohekoridorid, kus linnud saavad lennata ka kõrgete majade vahelt. 
  • Akadeemias jäi puudu ISO-standardite tutvustamisest – et milline on kasulik tootmisettevõttele, milline protsessi-ettevõttele. Ja sellest, kuidas rohemuutust igapäeva-protsessidesse sisse viia ja juurutada. 
  • Rohetiigrilt ootab Hundipea linnaplaneerimise poliitika tugevamat mõjutamist. Näiteks on Tallinna tänane parkimiskohtade nõue liiga kõrge ja samal ajal rattaliiklus ala-arendatud. Samuti on probleemiks kaugkütte kasutamise kohustus (õigemini alternatiivide puudumine), mis aga kinnistab monopoliseisu. 

“Kui viie aasta pärast ehitama hakkame, on vundament laotud. Inimesed on juba teadlikumad, miks tasub algusest peale teha nii, et on võimalik ringmajandust ajada.” – Markus Hääl

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun