Tere AS Rohetiigri asutajaliige

Tere AS on kaasaegne ja laia, ent samas efektiivse tooteportfelliga müügi- ja tootmisettevõte, mis on tõusnud piimatöötlejast hästi organiseeritud innovaatiliseks ettevõtteks. Tere AS peamisteks tegevusaladeks on toorpiima kokkuost, piimatoodete tootmine ja müük.

Tere AS mõistab, et kliendid on aina keskkonnateadlikumad ning soovib tootmisprotsessides ja toodete pakendamisel järjest rohkem rakendada keskkonnahoidlikke põhimõtteid.

LOE LÄHEMALT

 

Tere AS-i rohetiiger: Katrin Tamm, Katrin.Tamm@tere.eu 

ROHEMUUTUSE TEEKOND

Mis motiveeris roheteemadega tegelema?

Enne pilootprogrammi algust, suvel 2020, vestles Rohetiiger tulevaste osalejatega ja uuris, mis neid rohemuutusele motiveeris. Iga organisatsioon tõi intervjuus välja tegevused, millega nad juba oma keskkonnamõju vähendavad.

Rohetiigri algatusest kuuldes oli Tere ettevaatlikult skeptiline, kuna erinevaid roheprojekte on palju, kuid ettevõtte silmis ei ole need tihti realistlikult kooskõlas majandusliku vaatega. Rohetiigri esimestest koosviibimistest sai Tere kaasa keskkonnateemadel avardunud maailmapildi ning see on aidanud näha erinevaid viise, kuidas ka Tere saab rohelisemaks muutuda. 

“Meie, suured ettevõtted saamegi selle muutuse läbi viia. Pisikesed võivad neid asju teha ja peavadki tegema, aga sellest üksi ei ole kasu. Ka suured peavad seda tegema. Rohetiiger ühendab just paljusid suuri ettevõtteid ja sellepärast see idee kõnetaski.“ – Katrin Tamm, kestliku arengu juht

Millisel keskkonnamõjude juhtimise küpsusastmel paikneti?

Esimesel treeningpäeval (september 2020) hindas iga organisatsioon enda paiknemist keskkonnamõjude juhtimise astmestikul. See aitas ettevõttel enda tegevus laiemasse konteksti asetada. Iga organisatsioon märkis kuueastmelisele trepistikule, kus nad praegu asetsevad ning millisele astmele tahavad 1,5 aastaga jõuda.

Tere Rohemuutuse skeem

Stardipositsioon on 1.–2. astme vahel ehk ettevõte näeb keskkonnamõjude vähendamise olulisust ning on võtnud vastu otsuse keskkonnateemaga edasi tegeleda. Selleks on ellu viidud ka esimesed tegevused, kuid mitte ettevõtteüleselt ega süsteemselt.

Milline oli keskkonnajuhtimise olukord?

Teiseks treeningpäevaks (oktoober 2020) hindas iga organisatsioon oma keskkonnajuhtimise hetkeolukorda lihtsa küsimustiku abil. Küsimustik kattis keskkonnaalase riskijuhtimise, huvigruppide kaasamise ja keskkonnamõjude maandamise aspekte.

Loe lähemalt akadeemia teise treeningpäeva kohta siit

Seni oli Tere teinud väikseid positiivseid samme – muutnud näiteks töötajate kaitseriiete hooldamise keskkonnasõbralikuks, viinud degusteerimisi läbi pestavate, mitte ühekordsete nõudega, kasutab Bepco kaste ehk korduvkasutatavaid transpordikaste. Tootmisjäätmed, mida poodi ei ole võimalik enam saata, lähevad kas loomasöödaks või Toidupangale. Samuti kasutatakse tootmises pakendites ühetaolist plasti, on vähendatud pakendamise kogust. 2020. aastast digitaliseeritakse saatelehed ja arved. 

 

Selle kõige juures aga tunneb organisatsioon puudust keskkonnamõjude terviklikust ja mõtestatud juhtimisest. Siin näebki Tere Rohetiigri Akadeemiat vajaliku toena, et just keskkonnajuhtimise süsteem (poliitikad, põhimõtted jm) üles seada ja organisatsioonikultuuri juurutama asuda. Lisaks on akadeemias tehtaval tööl laiem roll kommunikatsioonis ja huvigruppide kaasamises.

 

“Pooleteise aasta jooksul laome baasi, et luua mõtestatud juhtimine ja mõtestatud süsteem, mida hakata realiseerima.” – Katrin Tamm, kestliku arengu juht

Millised keskkonnamõjud põhitegevuses tuvastati? 

Kolmandaks treeningpäevaks (november 2020) tuvastasid organisatsioonid oma tegevuste keskkonnamõju. Selleks eristati esmalt organisatsiooni põhitegevused ja abitegevused, seejärel määratleti nende tegevuste keskkonnaaspektid ning lõpuks tuvastati põhitegevuse keskkonnamõjud olelusringi põhimõttel.
Kodutöö andis arusaamise, millised on ühe organisatsiooni keskkonnamõjud, ja aitas teha valikut, millist mõju esmajärjekorras vähendama asuda.
Loe akadeemia kolmanda treeningpäeva kohta siit

Seda ülesannet tehes oli ettevõtte kimbatus suur. Tajuti, et nüüd visati neid tundmatus kohas vette – upu või uju. Ettevõtte tegevusi lahti harutama asudes siiski mõisteti, et iga tegevusega jäetakse jälg ning põhiülesanne on tuvastada, missugune tegevus ja tööetapp on kõige ressursimahukam. Ka see töö ise nõuab palju ressursse, kuna tegevuste nimekiri sai väga pikk. 
Kõige ressursimahukamaks tootmiseks osutus Põlva tootmisüksus, kuigi ettevõte ei ole veel otsustanud, kas edasiseks süüvimiseks valitakse tootmine või pakend – need kaks teemat on kõige suurema jälje jätjad ettevõttes.

 

“Kui selles üksuses muutuste ellu viimisega õnnestume, saame ka teistes üksustes sellega hakkama.” – Katrin Tamm, kestliku arengu juht

Millised keskkonnaeesmärgid seati?

Neljas treeningpäev (detsember 2020) oli teoreetilise osa finaal, kus organisatsioonid sõnastasid enda eesmärgid:

  • organisatsiooni strateegilised keskkonnaeesmärgid,
  • keskkonnateemad, mis aitavad strateegilisi eesmärke saavutada.
    Akadeemia neljanda treeningpäeva kirjelduse leiad siit

Kui Rohetiigriga liitudes veel  täpselt ei teatud, kuhu ettevõte soovib välja jõuda, siis akadeemiat läbides taibati, et nad soovivad ära teha ikkagi väga suure muutuse.

“Poole aasta jooksul programmi läbides on ettevõtte juhtivad töötajad jõudnud arusaamani, et kliima jaoks positiivsete sammude tegemine on ka äriliselt kasulik ning nüüdseks iga otsuse juures – uus pakend, tootmisliin vms – käib esimese asjana läbi küsimus, kuidas see otsus töötab ringmajanduse vaatest.” – Katrin Tamm, kestliku arengu juht

Esmalt on 2021. aasta eesmärgiks selgitada välja hetkeolukord ja seada täpsed eesmärgid, kuna veel ei ole teada, missugused keskkonnamõjud on hetkel ettevõttes kõige suurema mõjuga. Üks kimbatustest teekonnal oli ettevõtte jaoks just andmepõhisus versus kõhutunde pealt tegutsemine. Kuna otsustel peab ettevõttes olema kindel alus, siis hakati tegema koostööd Sustinerega, kes aitab andmepõhiselt hetkeolukorra kaardistada ja reaalse tulemuseni jõuda. Sellest loodetakse, et koorub konkreetsemalt, kuidas ja missuguste sammudega eesmärke täitma asuda.

Teemad, millega suures plaanis peamiselt tegeletakse:

  1. energiatõhususe suurendamine, jätkusuutlik ressursside kasutus – taastuvenergia kasutamine/tootmine tööstuses (Viljandi tööstuses juba on, aga Põlvas mitte), taastuvatel allikatel transpordikütused, tõhusamad puhastustehnoloogiad, vee taaskasutamine;
  2. pakendimterjali valik – 50% vähem plasti aastaks 2030 (võrreldes 2000. a), väiksema jalajäljega materjalid, taastuvast ressursist materjalid, ümbertöödeldavad materjalid, ringmajandusse sobivad pakendiliigid;
  3. rahvatervise edendamine – tooteinnovatsioon (vähem suhkrut, tervisliku sisuga tooted, vegan-tooted jms).

Lähituleviku eesmärgid:

  • 2040. aastaks süsinikneutraalne piim, millest 15% on kompenseeritud (offset); 
  • liituda ÜRO säästva arengu tegevuskava ülemaailmse punkti 12.3 tšempionite liikumisega ehk aastaks 2030 vähendada kadusid 50%. Selleks on ettevõttel tarvis tegeleda järgmisega:
    • tehasekadude vähendamine ja nende ära kasutamine – algatatud on juba koostöö Toidupangaga (12.3 tšempionite liikumise eestvedaja Eestis), biokütused (vadak);
    • kodudes raisatud toidu vähendamine – teavitustöö tarbijate harimiseks;
    • piimatoodete “kõlblik kuni” muuta “parim enneks”;
  • vähendada C02-emissioone poole võrra aastaks 2030, sh töötajate liikumisharjumuste nügimine tervislikumaks.

“Meil tulevad ka 5 km kauguselt töötajad tööle auto või bussiga, kuigi võiks jalgrattaga või tõuksiga. Töötajaid koolitades näeme, kui suur on nende tööle tulemise roll ettevõtte jalajäljes. Lisaks on liikumine tervisele hea. Roheteemadega ongi tihti see, et üht probleemi lahendades  lahendad ka teise.” – Katrin Tamm, kestliku arengu juht

Milliseid õnnestumisi ja õppetunde pilootprogrammis kogeti?

2021. aasta jaanuaris ja veebruaris intervjueeris Rohetiiger iga organisatsiooni särasilmi ehk rohemuutuse vedajaid, et teada saada, milliseid õppetunde ja õnnestumisi on organisatsioon senise rohemuutuse käigus kogenud.

Õnnestumised

  1. Peamine õnnestumine on kaasamises – on ülioluline, et ettevõte laiem ring ka kaasa tuleks ning ettevõtte suuremate sihtide ja suundumuste osas ka kaasas oleks. 
  2. Moodustati juhtgrupp, sest üksi ei tee keegi ettevõttes muutusi. Eesmärgiks seati kaasata igast osakonnast kedagi – teadlikult võeti eesmärgiks jõuda inimesteni, kes juba on avatud, motiveeritud ja valmis tegelema nende teemadega ning teadvustati, et absoluutselt kõik töötajad ei peagi nende teemadega kaasa tulema ega huvi üles näitama. 
  3. Proaktiivsete inimeste kaasamine juhtgruppi viis selleni, et grupist hakkas omaalgatuslikult  tulema ettepanekuid ja ideid, mida teha. See andis oluliselt indu juurde, kuna inimesed nägid, et ei ole üksi nende teemadega tegutsemas. Näide: ostujuht hakkas oma digiprügi vähendama. 
  4. Akadeemiapäevadel õpitust tehti ettevõttes n-ö minikoolituspäevad uuesti läbi. Nii viidi laiem ring töötajatest asjadega kurssi.
  5. Taibati, et kestliku arengu teemad on siin, et jääda ning loodi uus positsioon – alates 1. märtsist 2021 on Terel kestliku arengu juht.

Õppetunnid

Kohe alguses oleks võinud teha sisekommunikatsiooni Rohetiigriga liitumise kohta. Nii oleks ettevõte jõudnud kõikide töötajateni palju varem ja saanud neid teemadega kursis hoida ning anda teada, et ettevõtte jaoks on keskkonnateemad ja väärtused olulised. Selle baasilt oleks olnud hea moodustada veel laiapõhjalisem ja mitmekesisem juhtgrupp.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun