Elisa on telekommunikatsiooniettevõte Eestis ja Soomes, kuuludes Elisa OYJ gruppi. Meie jaoks on oluline, et meie tulevikul oleks tulevikku. Seetõttu oleme juba praegu Elisas järjest viinud läbi erinevaid muudatusi, et anda enda panus säästvasse arengusse.
Rohetiigri piloodis osalemine aitab meil luua oma organisatsioonis veel rohkem keskkonda väärtustavam kultuur ning loodetavasti julgustada ka teisi sarnaseid muutuseid läbi viima.
Elisa rohetiiger: Astrid Maldre astrid.maldre@elisa.ee ja Anna Marin Mõttus annamarin.mottus@elisa.ee
ROHEMUUTUSE TEEKOND
Mis motiveeris roheteemadega tegelema?
Enne pilootprogrammi algust, suvel 2020, vestles Rohetiiger tulevaste osalejatega ja uuris, mis neid rohemuutusele motiveeris. Iga organisatsioon tõi intervjuus välja tegevused, millega nad juba oma keskkonnamõju vähendavad.
Kestlikkus on Elisas olnud fookuses laiemalt kui ainult keskkonnateemade vaates ja põhinenud ÜRO säästva arengu eesmärkidel, mille suunas on Elisa tööd teinud juba enne Rohetiigriga liitumist. Kestliku arengu eesmärke on Elisa rakendanud erinevas võtmes – näiteks Elisa tarnijad peavad kinnitama, et nad ei kasuta lapstööjõudu. Lisaks tegeleb Elisa oma töötajate vaimse tervise hoidmisega.
Soomes on jätkusuutlikkuse teemadega tegeletud kauem kui Eestis. Soome Elisa juht ja juhtkond on võtnud jätkusuutlikkuse teema üheks oluliseks fookuseks. Keskkonnateemade olulisust põhjanaabrite juures näitab see, et Elisa korporatsioon on 2020. aastast alates täielikult süsinikuneutraalne. Keskeltläbi 11% süsinikuneutraalsusest on saavutatud kompenseerimise kaudu. Emissioonide vähendamisega on Elisa tegelenud juba aastast 2009 ning viimase viie aasta jooksul on Elisa oma süsinikujalajälge vähendanud üle 60%. Ettevõtte järgmiseks sammuks on vähendada veelgi vajadust süsinikuheite kompenseerimise järele, vähendades energiatarbimist ja muutes protsessid keskkonnasõbralikumaks.
Kuna Elisa Eesti on Soome ettevõtte Eesti haru, siis on mõned jätkusuutlikkuse suunad Soome kaudu Elisa Eesti praktikasse tulnud. Ka koroona-kriisi valguses lahvatanud diskussioon 5G ümber on andnud põhjust telekomide ühiskondliku panuse teemadest rohkem rääkida. Üheks fookuspunktiks on CO2-emissioonide mõõtmine: viiakse läbi kaardistusi, kuidas Elisa töötajad tööl käivad, kui palju paberit kasutatakse jne.
Rohetiigriga liitumine andis Elisale võimaluse tegevusi keskkonnamõjude vaatenurgast süsteemselt üle vaadata, neid prioriseerida ja planeerida, mida ette võtta. Erinevaid keskkonnahoiuga seotud tegevusi on Elisa senini teinud pigem projektipõhiselt, mitte süsteemse lähenemisena. Väga palju on tehtud kulude kokkuhoiu vaatest, mis seostub ka keskkonnahoiuga. Näiteks elektritarbimine on mitme aasta pikkuse tööga viidud väga efektiivseks.
Millisel keskkonnamõjude juhtimise küpsusastmel paikneti?
Esimesel treeningpäeval (september 2020) hindas iga organisatsioon enda paiknemist keskkonnamõjude juhtimise astmestikul. See aitas ettevõttel enda tegevust laiemasse konteksti asetada. Iga organisatsioon märkis kuueastmelisele trepistikule, kus nad praegu asetsevad ja millisele astmele tahavad 1,5 aastaga jõuda.
Elisa hindas oma stardipositsiooni 3. küpsusastmel. Elisa oli läbi viinud erinevad keskkonnahoidlikkust toetavaid projekte: paberivaba osakond, seadmete hooldustööd olid paberivabad, võrke planeeriti digitaalselt. Aga need olid üksikud protsessid ja polnud osa suuremast strateegiast.
Organisatsiooni küpsusastmed keskkonnamõju juhtimisel
1. tasand: otsus keskkonnamõju vähendamiseks
Organisatsioonis on teadvustatud keskkonna- ja kliimamõju vähendamise olulisust, asutakse tegelema.
2. tasand: ühe või üksikute protsesside tõhustamine
Konkreetse toote/teenuse keskkonnamõju vähendamine ressursikasutuse tõhustamisega, jäätmete või heitmete tekke vähendamine. Põhineb sisend-väljund analüüsil ja/või ringmajanduse analüüsil. Muutus tegevuse sisulises mõjus, aga mitte veel ettevõtteülene.
3. tasand: kontori/büroohoone jalajälje vähendamine
Rohelise kontori tegevused ja taastuvenergiale üleminek. Taktikaline muutus mitteolulises aspektis, ei ole seotud otsese tegevuse sisulise mõjuga.
4. tasand: strateegiline ja ulatuslik muutus ettevõtte sees
Olulised keskkonnamõjud kaardistatud, seatud selged ajalised eesmärgid negatiivsete mõjude kaotamiseks: nt kliimamõju vähendamiseks on seatud eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ettevõtte kontrolli all olevates aspektides mingiks kindlaks aastaks.
Strateegia on seotud keskkonnamõjude kaotamisega, strateegiline muutus kogu organisatsiooni kõikides toote-/teenusliinides. Kultuuriline muutus organisatsiooni sees.
5. tasand: väärtusahela-ülene muutus
Süsinikuneutraalne ja keskkonnasõbralik tarne-/väärtusahel lisaks organisatsiooni kontrolli all olevatele aspektidele. Eeldab koostööd ja ühiseid pingutusi tarneahela partneritega.
6. tasand: kliimapositiivne (äri)tegevus, mis lahendab keskkonna- ja kliimaprobleeme
Tegutsemismudeli innovatsioon tagab keskkonnale positiivse netomõju, kahjustamata teisi (ka sotsiaalseid) kestliku arengu eesmärke. Muutuste kiirus on kooskõlas 1,5 kraadi trajektooriga. Ettevõtte tegevust iseloomustab kohalikkus ja säilenõtkus. Mõju ulatub kaugemale organisatsiooni enda tegevusest: poliitikakujundamine, sektorisisene ja sektoriteülene koostöö, uue majandusmudeli (mis ei põhine kasvul) praktiseerimine ja propageerimine.
Milline oli keskkonnajuhtimise olukord?
Teiseks treeningpäevaks (oktoober 2020) hindas iga organisatsioon oma keskkonnajuhtimise hetkeolukorda lihtsa küsimustiku abil. Küsimustik kattis keskkonnaalase riskijuhtimise, huvigruppide kaasamise ja keskkonnamõjude maandamise aspekte.
Loe lähemalt akadeemia teise treeningpäeva kohta siit
Keskkonnajuhtimise küsimustik näitas, et olukord on seinast seina. On mitmeid keskkonnajuhtimise elemente, mis on juba rakendatud. Näiteks suhtleb Elisa juba keskkonnateemadel enda tarnijate, partnerite jt osapooltega, tegevuste planeerimisel on kasutatud standardeid, nagu kestliku arengu eesmärgid ja Carbon Disclosure Project. Aga on ka aspekte, mida ei ole ellu viidud. Kodutöö näitas, et puudu on süsteemsest lähenemisest – erinevaid elemente on rakendatud, aga roheteemad ei moodusta ühtset tervikut ja ei ole integreeritud Elisa üldise strateegia osaks.
Millised keskkonnamõjud põhitegevuses tuvastati?
Kolmandaks treeningpäevaks (november 2020) tuvastasid organisatsioonid oma tegevuste keskkonnamõju. Selleks eristati esmalt organisatsiooni põhitegevused ja abitegevused, seejärel määratleti nende tegevuste keskkonnaaspektid ning lõpuks tuvastati põhitegevuse keskkonnamõjud olelusringi põhimõttel.
Kodutöö andis arusaamise, millised on ühe organisatsiooni keskkonnamõjud, ja aitas teha valikut, millist mõju esmajärjekorras vähendama asuda.
Loe akadeemia kolmanda treeningpäeva kohta siit
Elisa kaardistas enda struktuuri kaudu, kuidas osakonnad ja tiimid tegutsevad – viies läbi kaks ringi intervjuusid kõigi osapooltega, kokku üle 100 intervjuu. Selgus, et energia, transport, jäätmed ja pakendid on suurimad keskkonnamõjud. Energiakasutus sõltub tihti tehnoloogiapakkujast – mõnede pakkujate võrguseadmed tarbivad enam kui veerandi võrra rohkem elektrit kui teistel.
Elisa-siseselt on digitaliseerimise tase kõrge, aga kaardistamise käigus avastati ka mõned lüngad. Elisa jaoks oli kogu tooteportfelli lahti kirjutamine suur samm, mis andis võimaluse tuvastada, millised mõjud on olulised ja millised mitte. Mõjukaardistuse konkreetseim tulemus oli tegelikult rohe-teemalise teadlikkuse suurenemine ettevõttes.
Üheks üllatuseks oli suur paberarvete hulk – 71 000 klienti saavad paberarveid. Seega üheks oluliseks fookuseks saab kindlasti olema klientide harimine, et nad oskaks teha keskkonnateadlikumaid valikuid. Selles teemas on Elisa aktiivselt tegelenud ja 2021. esimesel poolaastal on plaanis luua esimesed paberivabad esindused.
“Üldine tunne rohetiigriks olemisest on hea. Elisas öeldakse nüüd, kui mingi mõte sähvatas, et Rohetiiger käis toast läbi!” – Astrid Maldre, startup tiimi juht
Millised keskkonnaeesmärgid seati?
Neljas treeningpäev (detsember 2020) oli teoreetilise osa finaal, kus organisatsioonid sõnastasid enda eesmärgid:
- organisatsiooni strateegilised keskkonnaeesmärgid,
- keskkonnateemad, mis aitavad strateegilisi eesmärke saavutada.
Akadeemia neljanda treeningpäeva kirjelduse leiad siit
Elisa jagas enda eesmärgid kolme rühma:
- digitaliseerimine;
- ettevõtte rohekultuur;
- äritegevuse muudatused.
Iga valdkonna all on viis kuni üheksa projekti.
Üheks olulisemaks on just digitaliseerimise teema – Elisa soovib vähendada paberarvete hulka ja digitaliseerida kõikides kohtades, kus veel võimalik. Palju on selles osas juba tehtud (näiteks e-lepingud on vähendanud oluliselt paberi kasutamist) ja Elisa on suuresti digitaalne ettevõte, aga lõpliku paberivabasuse rakendamise väljakutseks on see, et seadus nõuab erinevates olukordades paberlepingu vormistamist.
Teiseks oluliseks suunaks on pakendite kasutamise vähendamine. Seal on väljakutseks, et see ei sõltu Elisast, vaid nõuab kokkuleppeid ja koostööd tootjate, kullerfirmade ja teistega.
“Rohetiiger on minu käitumist juba nii palju mõjutanud, et isegi mu lapsed küsivad aegajalt, et kaugel sa selle Rohetiigriga oled? Kas maailm on juba paremaks muutunud?” – Astrid Maldre
Milliseid õnnestumisi ja õppetunde pilootprogrammis kogeti?
2021. aasta jaanuaris ja veebruaris intervjueeris Rohetiiger iga organisatsiooni särasilmi ehk rohemuutuse vedajaid, et teada saada, milliseid õppetunde ja õnnestumisi on organisatsioon senise rohemuutuse käigus kogenud.
Rohetiiger on Elisale olnud hea motivaator roheteemadega süsteemseks tegelemiseks. Kui varem oli Elisas erinevaid roheprojekte tehtud, siis nüüd saab läheneda tervikuna ja muuta teema ka Elisa strateegia osaks. Väärtuslikuks sammuks oli keskkonnamõjude kaardistamine, kuhu lisaks kvalitatiivsele hindamisele lisas Elisa andmeid, kus see oli võimalik.
Kaardistamine andis aluse otsustada, milliseid roheprojekte prioritiseerida. 2021. aasta algusega on Elisas töös 17 roheprojekti.
Õnnestumised
- Süsteemsus on oluline. Intervjuude vormis mõjude kaardistamine oli töömahukas (üle 100 intervjuu), kuid see oli mitmes mõttes väärtuslik. See andis hea ülevaate ettevõttes toimuvast (pusletükkidest moodustus tervik) ja see võimaldas ka kogu ettevõtet roheteemasse kaasata.
- Suhteliselt väike tuumikgrupp (kaks projektivedajat) on Elisa jaoks hästi töötanud.
- Moodustatud on ka laiem jätkusuutlikkuse juhtrühm, kuhu on kaasatud erinevad valdkonnajuhid. Jätkusuutlikkuse juhtrühma väärtuseks on see, et aitab veenda juhtkonda teema olulisuses.
- Oluline on juhtkonna kaasatus ja meelestatus. Elisa puhul on see hea ja juhtkond näeb, et roheteema peaks olema osa üldstrateegiast. Et teemat peetakse oluliseks, on ka heaks motivaatoriks roheteema vedajatele.
- Teemas ettevõtteüleselt teavitades tagatakse suurem kaasatus ja mõju. Kuna töötajad on Rohetiigri projektist teadlikud, siis pakuvad nad rohemõtteid.
- Rõhk praktilisele ärategemisele ja lahenduskesksus on avanud ka täiendavaid koostöövõimalusi Soome Elisaga. Soome Elisas on jätkusuutlikkuse strateegia tugev, kuid mitmed Elisa Eesti poolt võetud projektid ei ole seal ellu viidud, mis annab võimaluse koos tegutseda.
- Roheteemadest rääkimisel on mõju. Näiteks pakuvad osad Elisa partnerid välja keskkonnasõbralikumaid teenuseid, sest teavad, et Elisa tegeleb roheteemadega.
Õppetunnid
- Segadust ei pea kartma. Keskkonnateemade kaardistamise algusfaas tekitabki rohkem segadust, kuid lõpuks tekib selgus.
- Peab arvestama ajakuluga. Elisa särasilmad eeldasid juba Rohetiigri programmiga liitudes, et roheteema rakendamine on ajakulukas, kuid 100 intervjuu läbi viimine näitas, et ajakulu on veel suurem.
Astrid Maldre: “Meid ei huvita niivõrd kuvand, kui reaalsed keskkonnateod!”
Milline oli esimene keskkonnategu ehk käpajälg?
Rohetiigri Akadeemia raames testis Elisa vanade digibokside tagastuse lihtsustamist ja nende paremat ringlusesse viimist. Selle raames analüüsiti digibokside taaskasutuse ahel uuesti läbi, mõtestati, kuidas kliente mõjutada vanu digibokse tagastama, analüüsiti logistikalahendust, mis oleks klientidele võimalikult mugav, ning mõeldi ka utiliseerimisvõimaluste peale. Võimalus on vana seade tuua esindusse, kuid klientide mugavuse huvides (ja tagastamise osakaalu suurendamiseks) lisati ka võimalus tagastada seadmeid pakiautomaatide kaudu.
Milline on ettevõtte arusaadav muutus roheteekonnal? Mis toimus pilootprogrammi jooksul?
Olulisim edusamm on jätkusuutlikkuse tegevuste süstematiseerimisel. Üle 100 intervjuu andsid hea arusaama hetkeseisust ning saadud sisendinfost oli võimalik tuvastada ka olulisemad mõjud. See võimaldas valida tähtsamad fookused ja asuda planeerima projekte.
Kokku on töös 17 projekti. Sinna alla kuuluvad nii majasiseste protsessidega seotud projektid kui ka välised projektid. Need jagunevad kolme rühma: digitaliseerimisega seotud projektid, ettevõtte rohekultuur ja muudatused äritegevuses. Projektid on eripalgelised, näiteks: Rocca al Mare kooliga koostöös koolis digitaalsete raamatute kasutamise projekt, digiprügi vähendamine Elisas või pakendite kasutamise vähendamise võimaluste uurimine. Kõige värskem ellukutsutud projektidest on kasutatud seadmete müük Fonumi esindustes – alates 2021. aasta oktoobrist saab tänu nutiseadmete kiirhooldusketi Fonumi ja seadmeringluse iduettevõtte Ringy koostööle osta refurbished ehk korda tehtud telefone. Projektide tulemusena väheneb reaalselt Elisa keskkonnamõju.
