Ülemiste City

 

Ülemiste City on rahvusvahelise haarde ja põhja-euroopaliku töökultuuriga innovaatiline linnak, mis pakub parimat töö- ja arengukeskkonda ning kus on olemas kõik vajalikud igapäevateenused.

Ülemiste City on juba rakendanud erinevaid keskkonnahoidlikkusega seotud projekte, kuid soovib need siduda ühtsesse ja süsteemsesse keskkonnastrateegiasse.

 

LOE LÄHEMALT

 

Ülemiste rohetiiger: Mati Fjodorov,

ROHEMUUTUSE TEEKOND

Mis motiveeris roheteemadega tegelema?    

Enne pilootprogrammi algust, suvel 2020, vestles Rohetiiger tulevaste osalejatega ja uuris, mis neid rohemuutusele motiveeris. Iga organisatsioon tõi intervjuus välja tegevused, millega nad juba oma keskkonnamõju vähendavad. 

Ülemiste linnakul olid rohemõtted juba enne Rohetiigriga liitumist, eriti Technopolis Ülemiste Soome peakontori poolt. Rohetiiger aitas teha lõpliku otsuse, et Ülemiste hakkab rohestrateegiat koostama. Linnaku omanikele on keskkonnateemad olulised. 

Ülemiste City on väga pikaaegne projekt, omanikel ei ole plaanis seda kunagi maha müüa. Soov on luua 36 hektaril jätkusuutlik keskkond talentidele, kus lisaks äri-keskkonnale on elu- ja õpikeskkonna elemente. Ülemiste missioon on võimaldada talentidel areneda ja õnnestuda – keskkond on see, mis loob talendi õitsemisele aluse. Mida tervislikum ja parem keskkond, seda kergem on Ülemistel asuvatel ettevõtetel Eestist ja mujalt maailmast talente värvata. 

Linnakus tegutseb ligi 500 ettevõtet, igal aastal lisandub linnakusse 2000 inimest, järgnevatel aastatel prognoositakse rohkemgi. Kokku on 700 000 m2 on ehitusõigust, millest vaid 150 000 m2 on valmis ehitatud. Linnakus on Eesti maja välismaalastele ja rahvusvaheline Ülemiste tervisemaja.

Linnakut arendatakse kahe meeskonnaga: Mainor Ülemiste (omab ⅔ linnakust) ja Technopolis Ülemiste (⅓), millest veel omakorda 49% kuulub Mainor Ülemistele. Ülemiste City on ühine bränd, ettevõtted on omavahel seotud. Suuremaid otsuseid, nagu ka Rohetiigri programmiga liitumine ja fookuse seadmine, teevad arendajad koostöös.

“Ka tulevikku vaadates on keskkonnateema väga oluline – kes ette ei vaata, on 5-10 aasta pärast maha jäänud.” – Mati Fjodorov, Ülemiste City roheteemade arendusjuht (Chief Green Officer) 

Rohetiigri pilootprogrammist loodab Ülemiste linnak saada spetsialistituge ja -survet keskkonnastrateegia loomisele. Ehk fookuse ja prioriteetide seadmisele, mis ajaliselt kattubki Ülemiste strateegiaprotsessi uuendamisega. Pilootprogrammi käigus loodab linnak koostada teekaardi, mida saaks pärast edasi arendada ja ellu viia.

Millisel keskkonnamõjude juhtimise küpsusastmel paikneti? 

Esimesel treeningpäeval (september 2020) hindas iga organisatsioon enda paiknemist keskkonnamõjude juhtimise astmestikul. See aitas ettevõttel enda tegevuse laiemasse konteksti asetada. Iga organisatsioon märkis kuueastmelisele trepistikule, kus nad praegu asetsevad ja millisele astmele tahavad 1,5 aastaga jõuda.

2020: 3. astmel ehk oma kontori jalajälje vähendamine 

2022: 5. aste ehk kogu väärtusahela ülene muutus

Linnaku arenduses on toimunud murrang, kvantiteet on muutunud kvaliteediks. Inimesed tunnetavad, et  keskkonnateemadega on alustatud, et pole enam ainult ideed. Tehtud on mitmeid roheprojekte, kuid nüüd on nende juhtimine strateegiliseks muutumas. Kaardistatud on keskkonnateemad, millega soovitakse edasi liikuda. Paigas on alameesmärgid ja mõõdikud, aga igale eesmärgile tuleb määrata vastutaja ning luua tegevuskava ja investeeringute plaan. 

Juba viis aastat on Ülemiste mõõtnud oma strateegiliste suundade arengut (nt keskmine töötasu, ekspordi tase võrdluses ülejäänud Eestiga, teadmised, kogukond, teenused) enda loodud radariga. Mõõdikutesse on lisandumas rohenäitajad. Radar on täies mahus kasutusel 2021 lõpuks. 

Koostöös ülikoolide ja teiste ekspertidega on tehtud liikuvusuuringud ja loodud stsenaariume, kuna autostumine on probleemiks. Transpordiküsimustes tehakse koostööd ka Tallinna linnavalitsusega. TalTech’i tuleviku linna professuurile on linnak katselaboriks ja piloteerimiskohaks. Rail Balticu jaama tulek Ülemistele mõjutab tulevikus inimeste liikumist. Jäätmemajanduses liigub linnak kiiresti edasi. Tele2-ga tehti taaskasutatava pakendi kampaania (kuna 1,5 aasta jooksul koguneb pakendit 10000-ruutmeetrise büroohoone suurune hunnik). Vähendatakse  ühekordsete pakendite hulka. Hoonetes kogutakse liigiti prügi. Uued hooned on LEED-sertifitseeritud ja märkimisväärne osa renoveeritud hoonetest samuti. Kogu linnakus kasutatakse taastuvenergiat ning toimub üleminek kaugjahutuse ja -kütte peale.

Milline oli keskkonnajuhtimise olukord?  

Teiseks treeningpäevaks (oktoober 2020) hindas iga organisatsioon oma keskkonnajuhtimise hetkeolukorda lihtsa küsimustiku abil. Küsimustik kattis keskkonnaalase riskijuhtimise, huvigruppide kaasamise ja keskkonnamõjude maandamise aspekte.
Akadeemia teise treeningpäeva kohta loe lähemalt siit.

 

Hästi

Esimese kodutöö küsimustikust selgub, et võrreldes teiste pilootorganisatsioonidega on Ülemiste juba võrdlemisi kaugel: linnaku töötajatele on keskkonnasõbralik tegutsemine väga oluline, kasutusel on juba mõned keskkonnasertifikaadid, koostööpartnereid ja teisi huvirühmi on kaasatud keskkonnamõjude vähendamise aruteludesse, olemas on sisemine suutlikkus ja oskused keskkonnateemadega tegeleda, kokku on lepitud keskkonnamõju eesmärgid ja indikaatorid. Lisaks mõõdab Ülemiste keskkonnaindikaatoreid, nagu ressursisääst, CO2-emissioonid, jäätmete kasutamise määr – kuigi neid ei avalikustata väljapoole.   

 

Mitte nii hästi

Puudulikuna tuli välja, et kasutusel pole ühtset keskkonnapoliitikat (või keskkonnajuhtimise põhimõtteid), selgeid keskkonnajuhtimise vastutusi ja rolle ega ka süsteemset keskkonnaalaste teadmiste vahetamist. 

Küsitlusele vastates selgus ühtlasi, kuivõrd samal ja eri tasemel on Ülemiste Cityt arendavad kaks ettevõtet. Väärtused on küll sarnased, kuid tegutsemine erineb. Technopolise peakontoril on süsinikneutraalsuse strateegia olemas, ka teistes linnades.

 

Millised keskkonnamõjud põhitegevuses tuvastati?

Kolmandaks treeningpäevaks (november 2020) tuvastasid organisatsioonid oma tegevuste keskkonnamõju. Selleks eristati esmalt organisatsiooni põhitegevused ja abitegevused, seejärel määratleti nende tegevuste keskkonnaaspektid ning lõpuks tuvastati põhitegevuse keskkonnamõjud olelusringi põhimõttel. Kodutöö andis arusaamise, millised on ühe organisatsiooni keskkonnamõjud, ja aitas teha valikut, millist mõju esmajärjekorras vähendama asuda.
Akadeemia kolmanda treeningpäeva kohta loe lähemalt siit

Suurim väljakutse Ülemiste keskkonnamõjude tuvastamisel oli eristada peamised ja alategevused; piiri seadmine, et milliste mõjudega tegeleda ja kui aktiivselt.
Ülemiste lähenes teisele kodutööle teistmoodi: eristasid sisemisi ja väljastpoolt tulevaid  keskkonnaaspekte, mis tekitavad keskkonnamõjusid. Ülemiste linnakul on kaks põhitegevust: 1) ehitus- ja arendustegevus, 2) büroo- ja teiste pindade üürimine ja haldus. Mõlema tegevuse puhul peame arvestama sisekeskkonnaga (nagu lisateenused, hoonete haldus, tehnosüsteemid, jäätmekäitlus) ja väliskeskkonnaga (nagu ühistransport, kaugküte, tänavavalgustus, sadevesi, välikoristus). 

“Suurimaks üllatajaks oli see, kui palju mõjutab algusest peale õige projekteerimine keskkonnajalajälge tulevikus .” – Lissi Lodeson, Technopolis Ülemiste AS turundusjuht ja teenuste koordinaator

Ülemiste taipas, et kui linnakusse tuleb iga päev 12 000 inimest, siis ei jõua nad kõiki mõjutada. Samas on rohemuutuse vedajatel loogika selge, millega on vaja tegeleda, aga numbrites on veel selgumas, kuhu fookus laskub. Samal ajal keskkonnamõjude tuvastamisega käis Ülemistel hoonete ja halduse energiatarbe vähendamine ning ligipääsetavuse parandamine (et auto asemel saaks Ülemistele ratta, tõuksi, trammi ja rongiga). 

Millised keskkonnaeesmärgid seati? 

Neljas treeningpäev (detsember 2020) oli teoreetilise osa finaal, kus organisatsioonid sõnastasid enda eesmärgid: 

  • organisatsiooni strateegilised keskkonnaeesmärgid
  • keskkonnateemad, mis aitavad strateegilisi eesmärke saavutada.

Akadeemia neljanda treeningpäeva kirjelduse leiad siit

Kolmandas kodutöös pidi iga teerajaja hindama oma keskkonnaaspektide olulisust ja määrama kõige olulisemad aspektid. Samuti püstitama eesmärgid kõige olulisemate tegevuste mõju vähendamiseks. 

Ülemiste tõdes rõõmsalt, et tänu pilootprogrammis osalemisele on neil koorumas süsteemne kava, mida  järgida. See aitab olulise mõjuga tegevustele keskenduda. 

Ülemiste City seadis endale kuus keskkonnaeesmärki:

  1. süsinikneutraalne energiakasutus büroodes aastaks 2030 (energiatõhususe ja taastuvenergia tootmise suurendamine)
  2. rohealade aastaringse kasutusväärtuse ja -aktiivsuse tõstmine (tagades lisaks rohealade   keskkonnasõbraliku hoolduse) 
  3. keskkonnasõbralik hoonestus (hoonete ehituse süsiniku jalajälje vähendamine, vee tarbimise vähendamine ja sadevee kasutus, energiaefektiivne tänavavalgustus, ei suurenda parkimiskohtade arvu)
  4. säästliku liikuvuskorralduse arendamine (kergliiklejate osakaalu tõstmine ja ligipääsetavuse parandamine; elektrisõidukite laadimisvõrgustiku arendus)
  5. keskkonnateadlikkuse tõstmine ja keskkonnasõbralike käitumisharjumuste edendamine  (teavitada rohkem linnaku üldsust, korraldada keskkonnasõbralikke üritusi keskkonnasõbralikult) 
  6. jäätmete tekke vähendamine ja ringlussevõtu suurendamine (tõsta liigiti kogumist)

Taktikalised ehk organisatsiooni muutuse eesmärgid sõnastas Ülemiste järgmiselt:  

  1. organisatsiooni täielik rohepööre: juhtkond ja töötajad on kaasatud  
  2. arendustegevused arvestavad keskkonnakriteeriumite ja -poliitikaga 
  3. töötaja lähtub oma töös keskkonnaeesmärkidest ja käitumine on väärtustega kooskõlas 

“Oleme küll arendajad, aga ei taha olla lihtsalt kinnisvara pinna pakkujad. Loome väärtuslikku keskkonda, mis on mitmekesise loodusega kestlik tulevikulinn. Keskendume eelkõige inimesele.” – Mati Fjodorov, Ülemiste City roheteemade arendusjuht (Chief Green Officer)  

Ülemiste City järgib oma äritegevuses küll ÜRO kestliku arengu eesmärke, ISO-standardeid ja  ESG-süsteemi (jätkusuutlikku ja vastutustundlikku investeerimist), kuid nad teevad seda nagu paljutki muud, luues ja kasutades enda loodud andmepõhist süsteemi. Seda kõike selleks, et süsteem saaks võtta arvesse linnaku kõiki eripärasid.

Rohemõõdikud on kavas integreerida Ülemiste City radarisse, mis kogub andmeid linnaku kohta ja võrdleb Eesti ning teiste riikide andmetega. Radar loob eeskuju teistele ärilinnakutele, kus selline andmepõhine juhtimine tavaliselt puudub.  

 

Milliseid õnnestumisi ja õppetunde pilootprogrammis kogeti?

2021. aasta jaanuaris ja veebruaris intervjueeris Rohetiiger iga organisatsiooni särasilmi ehk rohemuutuse vedajaid, et teada saada, milliseid õppetunde ja õnnestumisi on organisatsioon senise rohemuutuse käigus kogenud.

 

Ülemiste City õnnestumised:

  • Rohemuutuse meeskond toimib: Mati on rohearenduse juht, meeskonnas veel viis inimest, sh haldusjuht. 
  • Teiste pilootorganisatsioonidega kohtudes on tekkinud klubi- ja ühtekuuluvus-tunne. See, et koos olid väga erinevad organisatsioonid, oli väärtus omaette – sest süvitsi minnes selgus ikkagi, et probleemid on sarnased.
  • Sama oluline on kogemuste jagamine teiste rohemuutuse tegijatega. Nt. linnakus  korraldati toidukarbi-eksperiment, mida nüüd Lääne-Harju testib. Ülemiste soovibki olla test-linnakuks, kus saab erinevaid katsetusi teha, andmeid mõõta ja siis laiemalt tulemusi rakendada.
  • Mentoritega on olnud hea ideid põrgatada, nad peegeldasid neid tagasi.

Ülemiste City õppetunnid

  • Hästi oluline on juhtkonna-omanike toetus ja soov – ilma selleta ei liiguks midagi. 
  • Oluline on tutvustada rohe-eesmärke nõukogule ja arendajatele, et oleksid kursis ja kaasatud. 
  • Pigem on hea kohe alguses rohkem inimesi rohemeeskonda kutsuda. Igaühel niikuinii oma põhiülesanded täita, sellepärast ongi kasu rohkematest rohe-vedajatest, et oleks ärategijaid.
  • Kui strateegia saab paika, siis on vaja eraldi aega ja energiat tegevuskava (või teekaardi)  koostamiseks. 
  • Kogu potentsiaali pole veel ära kasutanud, linnak soovib kogu väärtusahela üleselt  rohemuutuse käivitada.  

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun