Coop Eesti

 

 

100% Eesti tarbijatele kuuluv Coop Eesti on vanim ja suurim jaekaubanduse valdkonnas ühiselt tegutsev grupp Eestis. Selle nime all toimetab 19 iseseisvat piirkondlikku tarbijate ühistut kokku ligi 330 kaupluse, 6000 töötaja ja 75 000 klient-omanikuga. Coop’i puhul ei ole kasum eesmärk omaette, vaid vahend selleks, et hoida ja arendada elu Eestimaa erinevates piirkondades.

Coop tajub, et hoiakud on muutumas. Coop soovib muudatustega kaasa minna ja olla üks nende suunajatest.

Coopi rohemuutuse lugu
Lae Coopi rohemuutuse lugu alla siit.

ROHEMUUTUSE TEEKOND 

Mis motiveeris roheteemadega tegelema? 

Enne pilootprogrammi algust, suvel 2020, vestles Rohetiiger tulevaste osalejatega ja uuris, mis neid rohemuutusele motiveeris. Iga organisatsioon tõi intervjuus välja tegevused, millega nad juba oma keskkonnamõju vähendavad. 

Rohetiigriga liituma ajendas Coopi  arusaamine, et hoiakud on muutumas – nii klientide poolt, kui Coopis endas. Roheteemad on tulevikus järjest olulisemad ja Coop soovib muudatustega kaasa minna, olla üks suunajatest, kuna suurima kaupluste võrgustikuna on ka potentsiaalne mõju oma sektoris suurim. 

Coopi struktuur on mõnevõrra keerulisem kui mitmetel teistel pilootprogrammis osalevatel organisatsioonidel. Coop koosneb erinevatest iseseisvatest ühistutest. Paljud nendest on juba rohemeelsed, kuid mitmete ühistute puhul on kindlasti vajalik ka rohe-teadlikkuse tõstmine. 

Coop oli juba enne Rohetiigriga liitumist keskkonnahoidlike teemadega tegelenud, aga see ei ole toimunud süsteemselt – keskset ja terviklikku keskkonnamõjude juhtimist Coopis ei ole olnud. Keskkonnahoidlikkus ja kulude kokkuhoid käivad tihti käsikäes ja just viimasest tulenevalt on näiteks uute kaupluste ehitusel olulisel kohal olnud energiasäästlikus (ja seetõttu ka väiksem keskkonnamõju). 

Coopi klientide hulk on suur (630 000 püsiklienti) ja seetõttu saab Coop suure osa Eesti elanike rohe-teadlikkuse tõusu osas kaasa aidata.

Millisel keskkonnamõjude juhtimise küpsusastmel paikneti?  

Esimesel treeningpäeval (september 2020) hindas iga organisatsioon enda paiknemist keskkonnamõjude juhtimise astmestikul. See aitas ettevõttel enda tegevus laiemasse konteksti asetada. Iga organisatsioon märkis kuueastmelisele trepistikule, kus nad praegu asetsevad ning millisele astmele tahavad 1,5 aastaga jõuda.

Akadeemia esimesest treeningpäevast loe lähemalt siit

 

Organisatsiooni küpsusastmed keskkonnamõju juhtimisel

1. tasand: otsus keskkonnamõju vähendamiseks

Organisatsioonis on teadvustatud keskkonna- ja kliimamõju vähendamise olulisust, asutakse tegelema.

2. tasand: ühe või üksikute protsesside tõhustamine

Konkreetse toote/teenuse keskkonnamõju vähendamine ressursikasutuse tõhustamisega, jäätmete või heitmete tekke vähendamine. Põhineb sisend-väljund analüüsil ja/või ringmajanduse analüüsil. Muutus tegevuse sisulises mõjus, aga mitte veel ettevõtteülene. 

3. tasand: kontori/büroohoone jalajälje vähendamine

Rohelise kontori tegevused ja taastuvenergiale üleminek. Taktikaline muutus mitteolulises aspektis, ei ole seotud otsese tegevuse sisulise mõjuga. 

4. tasand: strateegiline ja ulatuslik muutus ettevõtte sees

Olulised keskkonnamõjud kaardistatud, seatud selged ajalised eesmärgid negatiivsete mõjude kaotamiseks: nt kliimamõju vähendamiseks on seatud eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ettevõtte kontrolli all olevates aspektides mingiks kindlaks aastaks.  

Strateegia on seotud keskkonnamõjude kaotamisega, strateegiline muutus kogu organisatsiooni kõikides toote-/teenusliinides. Kultuuriline muutus organisatsiooni sees.   

5. tasand: väärtusahela-ülene muutus

Süsinikuneutraalne ja keskkonnasõbralik tarne-/väärtusahel lisaks organisatsiooni kontrolli all olevatele aspektidele. Eeldab koostööd ja ühiseid pingutusi tarneahela partneritega. 

6. tasand: kliimapositiivne (äri)tegevus, mis lahendab keskkonna- ja kliimaprobleeme

Tegutsemismudeli innovatsioon tagab keskkonnale positiivse netomõju, kahjustamata teisi (ka sotsiaalseid) kestliku arengu eesmärke. Muutuste kiirus on kooskõlas 1,5 kraadi trajektooriga. Ettevõtte tegevust iseloomustab kohalikkus ja säilenõtkus. Mõju ulatub kaugemale organisatsiooni enda tegevusest: poliitikakujundamine, sektorisisene ja sektoriteülene koostöö, uue majandusmudeli (mis ei põhine kasvul) praktiseerimine ja propageerimine.   

Skeemi autor: Sustinere

COOP lähtekoht programmi alguses (2020)

Coop hindas, et nad asuvad keskkonnamõjude juhtimise küpsuse vaates 3. astmel. Otsus rohelisemalt tegutseda on tehtud ja erinevate protsesside parendamisega on juba alustatud. Näiteks uued kauplused ehitatakse energiatõhusalt, võimalusel kasutatakse taastuvenergiat, Coopi toodetel jälgitakse tooraine päritolu ja koostisosi. Aga ka 2. astmel (bürootegevuste jalajälje vähendamine) on veel mida parendada: suurendada dokumentide digikäitlemist, prügi sorteerimist jne. 

 

Eesmärk programmi lõpuks

Ambitsiooniks on Rohetiigri abiga liikuda 4. astmele – roheteemasid rakendada ettevõttes süsteemselt ja strateegiliselt ja loodetavasti rakendada esimesi 5. astme tegevusi ehk mõjutada väärtusahelat, milles Coop tegutseb. Viimane sõltub küll ka võimest mõjutada üldist keskkonda, sest tarbijad on hinnatundlikud ja rohe-muudatusi tarneahelas on keeruline teha, kui see tähendab konkurentsivõime vähenemist.

 

Milline oli keskkonnajuhtimise olukord?

Teiseks treeningpäevaks (oktoober 2020) hindas iga organisatsioon oma keskkonnajuhtimise hetkeolukorda lihtsa küsimustiku abil. Küsimustik kattis keskkonnaalase riskijuhtimise, huvigruppide kaasamise ja keskkonnamõjude maandamise aspekte.

Akadeemia teise treeningpäeva kohta loe lähemalt siit 

Esimene kodutöö näitas, et kuigi keskkonnahoiu vaates on rakendatud talupojamõistust (kulude vähendamine), siis süsteemse keskkonnajuhtimissüsteemi elemente saab olla rohkem. Keskkonnajuhtimise hetkeseisu kaardistamise kodutöö jooksul mõtestas Coop täiendavalt, mida Rohetiigriga liitumine organisatsiooni jaoks tähendab. Oluliseks väärtuseks on see, et Coop Eesti Keskühistu juhtkond oleks tugevalt kaasatud. 

 

Millised keskkonnamõjud põhitegevuses tuvastati? 

Kolmandaks treeningpäevaks (november 2020) tuvastasid organisatsioonid oma tegevuste keskkonnamõju. Selleks eristati esmalt organisatsiooni põhitegevused ja abitegevused, seejärel määratleti nende tegevuste keskkonnaaspektid ning lõpuks tuvastati põhitegevuse keskkonnamõjud olelusringi põhimõttel.   

Kodutöö andis arusaamise, millised on ühe organisatsiooni keskkonnamõjud, ja aitas teha valikut, millist mõju esmajärjekorras vähendama asuda. 

Akadeemia kolmanda treeningpäeva kohta loe lähemalt siit

Keskkonnamõjude kaardistamine oli keeruline, sest teema oli Coopi jaoks uus ning tarneahelas väga palju erinevaid lülisid. Esimeseks küsimuseks oli, kui detailseks minna: kas võtta põhitegevus (kaup lattu, poodi ja kauba transport) või võtta ka juurde, mis toimub enne (tooraine, valmiskauba tootmine) ja pärast müüki (jäätmed jms). Kergem on loomulikult ettevõtte enda otseste tegevustega seotud mõjude kaardistamine. Tarneahela-üleste tegevuste mõju (nt hankijatega seotud tegevused) kaardistamine (ja ka hiljem mõjutamine) on oluliselt keerulisem. 

Keskkonnamõjude kaardistamise käigus erinevate üksuste käest andmete küsimine oli väärtuslik ka selle tõttu, et osapooled andsid muuhulgas ka infot, mida teha paremini.” – Kaili Kahl, turundusjuht, Coopi rohetiimi liige

Siiski sai keskkonnamõjude kaardistamisega piisava kindluse, et peamised fookusteemasid valida. Mõjuanalüüsi positiivseks väljundiks oli ka see, et selle läbi tuli erinevaid osapooli kaasata. Hea oli näha, et ettevõtte oli protsessis toetav, osapooled andsid kiiresti vajaliku sisendi.

Meeldiv oli näha, et ettevõte toetab initsiatiivi. Mõjuhinnangut kokku pannes ja osapooltelt andmeid küsides, keegi ei pidurdanud.” – Kaili Kahl, turundusjuht, Coopi rohetiimi liige

 

Roheteema valguses on Coop loonud ka eraldi logo, millega tähistatakse neid protsesse ja tooteid, mis on juba tehtud keskkonnasõbralikuks.

 

Millised keskkonnaeesmärgid seati? 

Neljas treeningpäev (detsember 2020) oli teoreetilise osa finaal, kus organisatsioonid sõnastasid enda eesmärgid: 

  • organisatsiooni strateegilised keskkonnaeesmärgid,
  • keskkonnateemad, mis aitavad strateegilisi eesmärke saavutada.

Akadeemia neljanda treeningpäeva kirjeldus:  https://rohetiiger.ee/rohetiigri-akadeemia/rohetiigri-neljas-akadeemia

Tulenevalt Coopi struktuurist (330 kauplust üle Eesti, keskühistu ja 19 piirkondlikku iseseisvat ühistut) on eesmärkide seadmisel eriti oluline, et oleks selged argumendid. Seetõttu on Coopi fookuseks täpsema keskkonnategevuskava väljatöötamine.

Esialgsete keskkonnaalaste eesmärkidena on plaanis teha järgmist:

  • energia ja kütuse kokkuhoid;
  • toidujäätmete vähendamine. Coop on koostööd teinud nii Toidupanga  Lasterikaste Perede Liidu kui ka mitmete farmidega, kuid näeb võimalusi veelgi;
  • klientide ja Coop töötajate teadlikkuse tõstmine roheteemades. Coopil on 630 000 klienti, seega võimalik mõju on suur. 

Milliseid õnnestumisi ja õppetunde pilootprogrammis kogeti?

2021. aasta jaanuaris ja veebruaris intervjueeris Rohetiiger iga organisatsiooni särasilmi ehk rohemuutuse vedajaid, et teada saada, milliseid õppetunde ja õnnestumisi on organisatsioon senise rohemuutuse käigus kogenud.

Kuna keskkonnamõjude hindamine osutus oodatust keerulisemaks, siis seostuvad Coopi õppetunnid peamiselt selle protsessiga. Teiste ettevõttesisese rohepöördega seotud teemadega, nagu teavitus ja kaasamine, ei ole Coop saanud piisavalt tegeleda. 

Peamised õppetunnid: 

  • Ei pea üle mõtlema. Keskkonnamõjude riskihindamise metodoloogiaga hindamine andis olulisemad suunad kätte ja seda saab usaldada. See ei tähenda, et ei võiks või ei peaks täiendavaid mõjude andmeid otsima, aga esialgset fookust saab seada ka keskkonnamõjude üldhindamise pealt. 
  • Andmete kogumisel erinevatelt osapooltelt oli lisaväärtuseks see, et anti erinevaid üldiseid parandusettepanekuid. 
  • Oluline on mõtteviis “Ära jäta jonni!”. Kuigi nii keskkonnamõjude hindamise protsess kui ka koroonaaeg tegid rakendamise keerulisemaks, siis kui mitte alla anda ja edasi liikuda, jõuab ka tulemuseni. 

 

  • Tuleb arvestada ajakuluga – keeruline on muude tööde kõrvalt rohepööret rakendada. 
  • Kuna keskkonnamõjude ja prioriteetide defineerimine võttis aega, siis ettevõtte ja juhtkonna põhjalikku kaasamist sai teha alles pilootprojekti lõppfaasis. See on ka loogiline, sest kaasamine ongi kergem, kui on konkreetne teema, milles seda teha.  
  • Rohelise kontori põhimõtete rakendamine on võimalus töötajate jaoks keskkonnateemad käegakatsutavaks muuta ja võimalus kiire võit tekitada. 

“Ei pea üle mõtlema ja võib usaldada ka sisetunnet.” – Martin Miido, kommunikatsioonijuht, Coopi rohetiimi liige 

“On loomulik, et alguses ei saa uues valdkonnas kõigest aru. Õnneks võib usaldada, et  ettevõttes on teadmine olemas. Ise ei peagi kõike koheselt oskama ja teadma.” – Marita Haho, kommunikatsioonispetsialist, Coopi rohetiimi liige 

Milline oli esimene keskkonnategu ehk käpajälg?

Keskkonnateona katsetas Coop Toidupanga külmkapi rakendamist ühes enda poes. Nüüd on eesmärk selle kasutuselevõtt ka teistes Coopi poodides.

Milline on ettevõtte arusaadav muutus roheteekonnal? Mis toimus pilootprogrammi jooksul?

Esimene oluline ja lõppkokkuvõttes ka suurim muutus leidis organisatsioonis aset hetkel, kui otsustati pilootprogrammiga liituda, sest ühes sellega muutus ka mõttelaad, mille põhjal edasisi otsuseid langetama hakati. Hakati mõtlema, kuidas üks või teine tegevus keskkonda mõjutab ning kas on keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Oluliseks sisemiseks muutuseks oli ka arusaamine, et ei tasu loota, et keegi väljaspool organisatsiooni ütleb täpselt, kuidas keskkonnasõbralikumalt tegutseda. Tekkis arusaamine, et kõik organisatsioonid on erinevad ja igaühel on lähtuvalt tegevusvaldkonnast lugematul hulgal võimalusi oma jalajälge vähendada.

Kõige olulisem sisuline areng oli valdkondade kaardistamine, milles on võimalik kõige suuremat keskkonnamõju vähendamist saavutada. Nendeks on Coopi puhul hoonete energiatõhususe suurendamine, pakendite vähendamine, toidujäätmete vähendamine, kaupade vastutustundlik hankimine ning säästlik transport.

Konkreetsed tulemused, mis on viimaste aastate jooksul saavutatud:

  • Viimase kahe aasta jooksul on üle 20 Coopi kaupluse võtnud kasutusele päikeseenergiat. Coopi logistikakeskus sai 2021. aasta suvel juba ligi 40% energiast päikesest.
  • Kaardistatud on autode vahetuse kaudu süsinikujalajälje vähendamine. Uuemate autode kasutuselevõtmine võimaldab CO2 mahtu vähendada 20%, kuid üleminekul biogaasile on õhusaastet võimalik vähendada mitu korda.
  • Rohetiigri projekti tulemusel on juhtkond mõistnud valdkonna olulisust ja võimalusi ning nende elluviimiseks otsustati 2021. aasta lõpus luua eraldi töökoht.

“Üheks Rohetiigri Akadeemias osalemise tulemuseks on see, et olen ise ka keskkonnateadlikumaks muutunud – igapäevaelus mõtlen rohkem keskkonnasõbralike alternatiivide peale.” – Marita Haho, kommunikatsioonispetsialist, Coopi rohetiimi liige

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun