Politsei- ja Piirivalveamet on Eesti suurim riigiasutus, kus ligi viis tuhat meest ja naist töötab iga päev selle nimel, et Eesti inimesed saaks tunda end turvaliselt. Meie patrullid sõidavad inimestele appi enam kui 300 korda päevas, me viime aastas läbi üle saja tuhande menetluse, anname inimestele aastas kätte ligi pool miljonit passi ja ID-kaarti ning hoolitseme selle eest, et enam kui 8 miljoni piiriületaja seast avastada need, kes ei saabu Eestisse ausate eesmärkidega. Turvalisema Eesti heaks töötame 24/7 ja 365 päeva aastas nii maal, vees kui ka õhus. Seda kõike tehes on meie jaoks oluline hoida ka keskkonda ning just seepärast liitusimegi Rohetiigri projektiga. See on hea tõuge alustamaks vajalike tegevustega, et maailma parim politsei hoiaks keskkonda!
PPA rohetiigrid: Kadi Mäe kadi.mae@politsei.ee ja Kairi Kreek kairi.kreek@politsei.ee
ROHEMUUTUSE TEEKOND
Mis motiveeris roheteemadega tegelema?
Enne pilootprogrammi algust, suvel 2020, vestles Rohetiiger tulevaste osalejatega ja uuris, mis neid rohemuutusele ärgitas. Iga organisatsioon tõi intervjuus välja tegevused, millega nad juba oma keskkonnamõju vähendavad.
Otsest välist tõukajat roheteemadega tegelemiseks pole PPA-l varem olnud. Ka Siseministeeriumis on esimene rohealgatus – keskkonnaalane audit – alles algus. PPA jaoks on aga selge, et keskkonnateemad on tulevik ning Rohetiiger on hea võimalus võtta keskkonnahoidlikkus suurema tähelepanu alla. Seda eriti põhjusel, et politsei jalajälg on suur – palju autosid, tohutu läbisõit, hulk hooneid, suures mahus dokumente nii paberil kui ka digitaalselt jne. Vestlused PPAs enne Rohetiigriga liitumist näitasid, et nii juhtkonnas kui ka töötajatel on huvi keskkonnahoidlikkuse vastu olemas.
Senini on keskkonnahoidlikkus politseis olnud motiveeritud pigem efektiivsuse ja kulude kokkuhoiu soovist. Kuna organisatsioon on suur, siis oli juba enne Rohetiigriga liitumist üht-teist puhtama looduse säilitamise nimel tehtud. Näiteks oli laual CNG-l sõitvate ametiautode hange, prügi sorteerimine politseimajades ning metsa istutamine. Viimane lükkus küll koroonakriisi tõttu edasi. Samuti on mitu teenust saanud täisdigitaalse lahenduse (isikut tõendavate dokumentide taotlemine iseteeninduses, relvaload) ning rakendatud on materjalide taaskasutamise projekte. Süsteemset rohejuhtimist ei ole politseis aga seni rakendatud ja keskkonnahoidlikkus PPA arengukavades eraldi ei kajastu. Rohetiiger oli hea võimalus olukorra muutmiseks.
“Inimestel on valmisolek keskkonda hoida – me ei adunud, et nii paljud kolleegid on selleks valmis ja sellest huvitatud.” – Kairi Kreek, kommunikatsioonispetsialist, PPA rohetiimi liige
Millisel keskkonnamõjude juhtimise küpsusastmel paikneti?
Esimesel treeningpäeval (september 2020) hindas iga organisatsioon enda paiknemist keskkonnamõjude juhtimise astmestikul. See aitas ettevõttel enda tegevuse laiemasse konteksti asetada. Iga organisatsioon märkis kuueastmelisele trepistikule, kus nad praegu asetsevad ja millisele astmele tahavad 1,5 aastaga jõuda.
Akadeemia esimesest treeningpäevast loe siit
Organisatsiooni küpsusastmed keskkonnamõju juhtimisel
1. tasand: otsus keskkonnamõju vähendamiseks
Organisatsioonis on teadvustatud keskkonna- ja kliimamõju vähendamise olulisust, asutakse tegelema.
2. tasand: ühe või üksikute protsesside tõhustamine
Konkreetse toote/teenuse keskkonnamõju vähendamine ressursikasutuse tõhustamisega, jäätmete või heitmete tekke vähendamine. Põhineb sisend-väljund analüüsil ja/või ringmajanduse analüüsil. Muutus tegevuse sisulises mõjus, aga mitte veel ettevõtteülene.
3. tasand: kontori/büroohoone jalajälje vähendamine
Rohelise kontori tegevused ja taastuvenergiale üleminek. Taktikaline muutus mitteolulises aspektis, ei ole seotud otsese tegevuse sisulise mõjuga.
4. tasand: strateegiline ja ulatuslik muutus ettevõtte sees
Olulised keskkonnamõjud kaardistatud, seatud selged ajalised eesmärgid negatiivsete mõjude kaotamiseks: nt kliimamõju vähendamiseks on seatud eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ettevõtte kontrolli all olevates aspektides mingiks kindlaks aastaks.
Strateegia on seotud keskkonnamõjude kaotamisega, strateegiline muutus kogu organisatsiooni kõikides toote-/teenusliinides. Kultuuriline muutus organisatsiooni sees.
5. tasand: väärtusahela-ülene muutus
Süsinikuneutraalne ja keskkonnasõbralik tarne-/väärtusahel lisaks organisatsiooni kontrolli all olevatele aspektidele. Eeldab koostööd ja ühiseid pingutusi tarneahela partneritega.
6. tasand: kliimapositiivne (äri)tegevus, mis lahendab keskkonna- ja kliimaprobleeme
Tegutsemismudeli innovatsioon tagab keskkonnale positiivse netomõju, kahjustamata teisi (ka sotsiaalseid) kestliku arengu eesmärke. Muutuste kiirus on kooskõlas 1,5 kraadi trajektooriga. Ettevõtte tegevust iseloomustab kohalikkus ja säilenõtkus. Mõju ulatub kaugemale organisatsiooni enda tegevusest: poliitikakujundamine, sektorisisene ja sektoriteülene koostöö, uue majandusmudeli (mis ei põhine kasvul) praktiseerimine ja propageerimine.
PPA lähtekoht programmi alguses (2020)
PPA hindas, et nad on veel päris roheteekonna alguses – 1. astmel. Juhtkonna otsus on olemas, et roheteemadega tuleb tegeleda, aga süsteemne rakendamine on alles ees
Eesmärk programmi lõpuks
Sihiks on 4. tasemeni jõudmine ehk strateegiline, ulatuslik muutus organisatsiooni sees. See ei ole kindlasti kerge, sest lisaks paljude protsesside muutmisele on vajalik muuta ka mitut seadust.
Milline oli keskkonnajuhtimise olukord?
Teiseks treeningpäevaks (oktoober 2020) hindas iga organisatsioon oma keskkonnajuhtimise hetkeolukorda lihtsa küsimustiku abil. Küsimustik kattis keskkonnaalase riskijuhtimise, huvigruppide kaasamise ja keskkonnamõjude maandamise aspekte.
Akadeemia teisest treeningpäevast loe lähemalt siit
Keskkonnajuhtimise analüüs näitas, et süsteemne keskkonnajuhtimine on PPAs algusjärgus. Kuigi mõnda keskkonnajuhtimise elementi on rakendatud, ei ole neid palju.
Millised keskkonnamõjud põhitegevuses tuvastati?
Kolmandaks treeningpäevaks (november 2020) tuvastasid organisatsioonid oma tegevuste keskkonnamõju. Selleks eristati esmalt organisatsiooni põhitegevused ja abitegevused, seejärel määratleti nende tegevuste keskkonnaaspektid ning lõpuks tuvastati põhitegevuse keskkonnamõjud olelusringi põhimõttel. Kodutöö andis arusaamise, millised on ühe organisatsiooni keskkonnamõjud, ja aitas teha valikut, millist mõju esmajärjekorras vähendama asuda.
Akadeemia kolmanda treeningpäeva kohta loe siit
Keskkonnamõjude kaardistamine Rohetiigri programmi raames oli päris keeruline – peamiselt seetõttu, et Rohetiigri Akadeemia ajakava on tihe, aga PPA on suur organisatsioon. PPAs on ligikaudu 80 teenust, mille kõigi protsess tuleks põhjalikult üle vaadata. Akadeemia ajakava silmas pidades otsustas PPA koos mentoritega, et kõigepealt analüüsitakse põhjalikult läbi üks teenus ja hiljem saab selle protsessi käigus õpitut rakendada teiste teenuste muutmises.
PPA võttis fookusesse patrullteenuse: millised keskkonnaaspektid on patrullimisega seotud ning kui suur on nende keskkonnamõju?. Samuti said keskkonnaaspektide võtmes üle vaadatud teenust mõjutavad õigusaktid. Selle tulemusena sündis põhjalik tabel, mis põhines kvalitatiivsel hinnangul, ent sisaldas ka hulga andmed: kui palju kilomeetreid sõidetakse, mis on kütusekulu, kui mitu rehvi aastas kulub jne. Tulemus on hea mudel hiljem teiste teenuste hindamiseks.
Millised keskkonnaeesmärgid seati?
Neljas treeningpäev (detsember 2020) oli teoreetilise osa finaal, kus organisatsioonid sõnastasid enda eesmärgid:
- organisatsiooni strateegilised keskkonnaeesmärgid,
- keskkonnateemad, mis aitavad strateegilisi eesmärke saavutada.
Akadeemia neljandast treeningpäevast loe siit
Suur eesmärk on, et PPA tegevused oleksid keskkonda hoidvad. See eesmärk on ambitsioonikas, sest PPA on suur organisatsioon ning tegevusi ja nõudeid, millega tuleb arvestada, on väga palju. Keskkonnahoidlikkuse vaate lisamine on suur muudatus PPA mõtteviisis.
Patrulliteenuseid analüüsides valis PPA kuus keskkonnaeesmärki, millega organisatsiooniüleselt tegelema hakata:
- Serveriruumi nutikas ja säästlik kasutamine
- Printimise mahu vähendamine digitaalsete lahenduste abil
- Keskkonnahoidlike hangete osakaalu suurendamine
- PPA töötajate keskkonnateadlikkuse suurendamine
- Soojus- ja elektrienergia ning jäätmekäitluse optimeerimisvõimaluste otsimine uute hoonete projekteerimisel
- Rohkemate taastuvenergia toel töötavate sõidukite hankimine
Milliseid õnnestumisi ja õppetunde pilootprogrammis kogeti?
2021. aasta jaanuaris ja veebruaris intervjueeris Rohetiiger iga organisatsiooni särasilmi ehk rohemuutuse vedajaid, et teada saada, milliseid õppetunde ja õnnestumisi on organisatsioon senise rohemuutuse käigus kogenud.
Rohetiigris osalemise esimesed kuud tõid kaasa palju emotsioone ja avastusi. Positiivseks üllatuseks oli see, kui suur roheline potentsiaal on organisatsioonis juba peidus. Niipea kui PPA teavitas töötajaid, et on Rohetiigri programmiga liitunud, andsid väga paljud PPA-lased märku, et nad on teemast huvitatud ja pakkusid välja ka oma roheprojektide ideid. Rohetiigri projekt on saanud lipuks, mille ümber koonduvad erinevad rohealgatused.
“Mäletan, et kui esimest korda kolleegidega roheteemal maha istusime, tuli roheideid nagu kuulipilduja rahet! See oli alguses raske, arvasime, et me peame kõigele kohe reageerima, ära lahendama, vastuseid teadma.” – Kairi Kreek, kommunikatsioonispetsialist, PPA rohetiimi liige
Varjuküljeks on aga see, et paljudel on ootus, et kohe saab erinevaid rohelahendusi rakendada. See on aga keeruline. Esiteks on Rohetiigri Akadeemia programm sammsammuline ja alles akadeemia lõpuks on PPA “särasilmadel-rakendajatel” tugevam teadmistebaas, kuidas roheprojektide elluviimine välja näeb. Lisaks annab akadeemia küll süsteemse arusaamise, mida keskkonnahoidlik tegutsemine tähendab, aga mitte ekspertteadmist, mille põhjal töötajate spetsiifilistele küsimustele vastata.
“Me PPA rohetiigri vedajatena oleme muutunud roheteadlikkuse võrdkujuks. Eeldatakse, et me teame nii rohehangete nüansside, paber- või digifaili keskkonnamõju kui ka hoonete keskkonnahoidlikumaks muutmise kohta. Kolleegide ootused on kõrged!” – Kadi Mäe, nõunik, PPA rohetiimi liige
Teiseks on PPAs kiired muutused keerulised. Seepärast ongi PPA “särasilmade” üks eesmärke organisatsiooni entusiasmi hoidmine. Et töötajate ind ei lahtuks, kui kõiki projekte kohe rakendada ei saa.
Tore avastus on see, et vaatamata keskkonnateemade süsteemse rakendamise aeglasele käivitumisele on paljud osapooled ise juba hakanud erinevaid roheprojekte rakendama. Näiteks Ida prefektuuris toimusid talgud vanade rõivaste kogumiseks ja edastamiseks ning uutesse ehitatavatesse hoonetesse püütakse võimalikult palju keskkonnahoidlikke lahendusi välja pakkuda.
Üllatus oli ka see, et PPA rohetiimi kaasatud inimesed kaasasid omakorda konkreetsete teenuste puhul rohe-kaasamõtlejad. Rohemõtlemine levib nüüd terves organisatsioonis.
“Teemade rakendamise kiirus on olnud väga positiivne üllatus.” – Kadi Mäe, nõunik, PPA rohetiimi liige
Esimesed õppetunnid PPA jaoks:
- Kaasamine ja koostöö on võtmesõnadeks. Vastutuse jagamine ja andmine on hästi oluline. “Särasilmad” usaldavad rakendajaid ja rakendajad peavad usaldama, et vajaduse korral on tugi olemas. Senine kogemus näitab, et vastutajad liiguvad tegevustega edasi kiiremini, kui osati alguses oodata.
- “Särasilmad” ei ole keskkonnaeksperdid ja on täiesti arusaadav, et enamikule spetsiifilistele küsimustele ei oska nad vastust anda. “Särasilmade” rolliks võibki olla aidata koos rakendajatega n-ö ajutormata, kuidas projekte ellu viia.
- Vajalik on koondada roheteemades juba teadlikumad ja entusiastlikumad inimesed (võtmemängijad), sest nende innukus on väga vajalik kriitilisemate osapoolte veenmiseks.
- Väga oluline on juhtkonna kaasatus. PPA puhul on juhtkond õnneks teemast huvitatud ja peadirektor on PPA sees roheliseks kõneisikuks.
- “Särasilmade” õppetund on ka see, et keskkonnateemade haldamine võtab oluliselt rohkem tööaega, kui esialgu eeldatud – eriti sellises suures organisatsioonis nagu PPA.
- Oluline on ka meeles pidada, et kõik liiguvad oma tempos. Ei ole õige ennast võrrelda teiste kaaslastega pilootprogrammis, sest organisatsioonide suurus ja laad on erinevad.
- Suure organisatsiooni puhul võib olla õige lähenemine selektiivne fookus. Kui protsesse on väga palju, siis tuleks valida välja üks või mõned olulisemad, need korralikult keskkonnahoidlikkuse vaatest läbi töötada ja kasutada mudelina järgmiste protsesside muutmiseks.
- Suurim väljakutse on suure asutuse tervikuna kaasamine, et roheteemad ei jääks ainult peakontori teemaks.
Koostöö on hästi oluline, samuti kaasamine – üksinda ei jõua me midagi teha.” – Kadi Mäe, nõunik, PPA rohetiimi liige
Milline oli esimene keskkonnategu ehk käpajälg?
Milline on ettevõtte arusaadav muutus roheteekonnal? Mis toimus pilootprogrammi jooksul?
- Politseivormide eluea pikendamiseks annetas PPA 10 000 kasutusest maha kantud vormielementi Gambia politseinikele.
- Toimus keskkonnanädal enda töötajatele, et roheteemat teadvustada. Keskkonnanädalast saab PPA kultuurikalendris iga-aastane traditsioon.
- Politseimaja katusele pandi mesilastarud, et pakkuda linnaruumis kasvavatele õistaimedele juurde tuhandeid tolmendajaid. Meesaaki saab korporatiivse pudipadi asemel partneritele kinkida.
- Vedelkütuse kasutamise vähendamiseks testib PPA elektrilist politseisõidukit.
- PPA ehitab taastuvenergial põhinevad generaatorid PPA taristutele väikesaartel ja laidudel.
