AGRONE on suurim kodumaisel kapitalil tegutsev põllumajandusettevõtete grupp, mis tegeleb piima, teravilja ja munatootmisega. AGRONE Grupi peamised tütarettevõtted on Põlva Agro OÜ, Vändra OÜ, Hummuli Agro OÜ, Peri POÜ ja Miiaste POÜ. Grupi farmide kvaliteetne piimatoodang katab ligi 7% kogu Eesti igapäevasest toorpiima tootmismahust. AGRONE ettevõtted kasvatavad erinevaid teravilja- ja õlikultuure ligi 12 000 hektaril. Ettevõtte üks haru Eesti Muna OÜ tegeleb munatootmisega: kohalik tarbija tunneb meid Muna Liisa brändi kaudu. AGRONE hoiab maaelu aktiivsena Pärnu, Valga ja Põlva maakonnas, pakkudes tööd ühtekokku ligi 300 inimesele.

Agrone rohetiiger: Silver Kuus, arendusjuht, silver.kuus@agrone.ee

ROHEMUUTUSE TEEKOND

Mis motiveeris roheteemadega tegelema?

Enne pilootprogrammi algust, suvel 2020, vestles Rohetiiger tulevaste osalejatega ja uuris, mis neid rohemuutusele motiveeris. Iga organisatsioon tõi intervjuus välja tegevused, millega nad juba oma keskkonnamõju vähendavad.

Agrone on 2013. aastal asutatud põllumajanduse valdkonnas tegutsev grupp, kelle peamiseks toodeteks on toorpiim (70% käibest), aga ka teravili ja raps (20%), loomaliha ja kanamunad (10%). Kuuest tootmisettevõttest koosneva Agrone tulubaas on 26 miljonit eurot aastas ning ettevõte harib maaportfelli suurusega ligi 13 000 ha. Kolme Eesti omanikuga ettevõte on nii horisontaalselt kui vertikaalselt kasvamas, hetkel u 250 töötajat (Põlva-, Valga- ja Pärnumaal peamiselt).

Agrones on jõutud arusaamani, et roheteemad on tulnud selleks, et jääda. Kui ettevõtted keskkonnahoidlikku tegutsemisse ei panusta, on sellel võimalikud tagajärjed nii turu (klientide hoiakud) kui regulatsioonide poolelt. Agrone juhatus ja omanikud jagavad rohelist mõtteviisi – oluline on keskkonna jalajälje vähendamine, kuigi Agrone siht ei ole saada 100% mahetootjaks.

“Kui me rohepööret kaasa ei tee, tähendab see meie äris seda, et meie konkurentsivõime langeb, kuni selleni, et mingid ettevõtte üksused pannakse pikas perspektiivis kinni ja töökohad kaovad. Küsimus on päeva lõpuks ikkagi äritegevuse ja töökohtade säilimises.” – Silver Kuus, arendusjuht

Jalajälje vähendamisel on ettevõtte vaatest ka äriline põhjendus:

võimalik, et nn rohepiim on 5 aasta pärast kõrgema hinnaga,
võimaldab lähemal 10 aastal säilitada minimaalselt vähemalt tänased põllumajanduse otse- ja investeerimistoetuste tasemed
keskkonnahoidlikkusel on positiivne mõju turundusele,
see toetab positiivset tööandja kuvandit.

Teise poole pealt näeb ettevõte vajadust ka vältida avaliku pahameele alla sattumist, stiilis “suurtootmine on paha”.

Pilootprogrammis osalemisel oli ettevõttel peamiselt kolm ootust:

kõrvaltvaataja pilk ja asjatundlikud arvamused ja diskussioonid programmi mentoritelt ja nõustajatelt,
tugigrupp, kes mõtleb samamoodi,
teavitustegevused.

Boonusena nähakse ka potentsiaalseid uusi ideid või plaane koostöös teiste pilootprogrammis osalejatega Tere ja/või Coop, kuna tegu on sama tooteahela ettevõtetega.

“Meie jaoks on Rohetiigri väärtuseks see, et on liitunud ka teised meie väärtusahela liikmed – Tere ja Coop. Nii on võimalik, et pilootprogrammi lõpuks teame piima tootmise kohta käivat kliimamõju kogu väärtusahelat läbivalt. See oleks suurepärane tulemus ja saaksime neid teadmisi ka väljapoole jagada.” – Silver Kuus, arendusjuht

Teemad, mille osas ettevõte näeb, et programm saaks abiks olla:

abi ringmajanduse ja keskkonnahoidlikkuse ideede levitamisel töötajate seas,
mõõdikud – kuidas ja milliseid mõõdikuid ettevõtte siseselt seada ning mida väljapoole kommunikeerida ja kuidas üldse rohelistest teemadest ettevõttest väljapoole rääkida, et see oleks sisuline, mitte ainult fassaad.

“Kuskilt ühiskonnas peab tulema see kaine ja tasakaalustav arvamus, kes suudab tuua kaks poolt – keskkonnaaktivistid ja ettevõtted – ühisesse faktipõhisesse diskussiooni ja lõpetada kaevikusõda, milleks tihti nende osapoolte vahel ikkagi läheb. Rohetiiger on selleks hea algatus, kuna pole ise üks ega teine.” – Silver Kuus, arendusjuht

Millisel keskkonnamõjude juhtimise küpsusastmel paikneti?

Esimesel treeningpäeval (september 2020) hindas iga organisatsioon enda paiknemist keskkonnamõjude juhtimise astmestikul. See aitas ettevõttel enda tegevus laiemasse konteksti asetada. Iga organisatsioon märkis kuueastmelisele trepistikule, kus nad praegu asetsevad ning millisele astmele tahavad 1,5 aastaga jõuda.

Akadeemia esimesest treeningpäevast loe lähemalt siit

Organisatsiooni küpsusastmed keskkonnamõju juhtimisel

1. tasand: otsus keskkonnamõju vähendamiseks

Organisatsioonis on teadvustatud keskkonna- ja kliimamõju vähendamise olulisust, asutakse tegelema.

2. tasand: ühe või üksikute protsesside tõhustamine

Konkreetse toote/teenuse keskkonnamõju vähendamine ressursikasutuse tõhustamisega, jäätmete või heitmete tekke vähendamine. Põhineb sisend-väljund analüüsil ja/või ringmajanduse analüüsil. Muutus tegevuse sisulises mõjus, aga mitte veel ettevõtteülene.

3. tasand: kontori/büroohoone jalajälje vähendamine

Rohelise kontori tegevused ja taastuvenergiale üleminek. Taktikaline muutus mitteolulises aspektis, ei ole seotud otsese tegevuse sisulise mõjuga.

4. tasand: strateegiline ja ulatuslik muutus ettevõtte sees

Olulised keskkonnamõjud kaardistatud, seatud selged ajalised eesmärgid negatiivsete mõjude kaotamiseks: nt kliimamõju vähendamiseks on seatud eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ettevõtte kontrolli all olevates aspektides mingiks kindlaks aastaks.

Strateegia on seotud keskkonnamõjude kaotamisega, strateegiline muutus kogu organisatsiooni kõikides toote-/teenusliinides. Kultuuriline muutus organisatsiooni sees.

5. tasand: väärtusahela-ülene muutus

Süsinikuneutraalne ja keskkonnasõbralik tarne-/väärtusahel lisaks organisatsiooni kontrolli all olevatele aspektidele. Eeldab koostööd ja ühiseid pingutusi tarneahela partneritega.

6. tasand: kliimapositiivne (äri)tegevus, mis lahendab keskkonna- ja kliimaprobleeme

Tegutsemismudeli innovatsioon tagab keskkonnale positiivse netomõju, kahjustamata teisi (ka sotsiaalseid) kestliku arengu eesmärke. Muutuste kiirus on kooskõlas 1,5 kraadi trajektooriga. Ettevõtte tegevust iseloomustab kohalikkus ja säilenõtkus. Mõju ulatub kaugemale organisatsiooni enda tegevusest: poliitikakujundamine, sektorisisene ja sektoriteülene koostöö, uue majandusmudeli (mis ei põhine kasvul) praktiseerimine ja propageerimine.

Skeemi autor: Sustinere

Agrone lähtekoht programmi alguses (2020) 1.-2. astme vahel

Agrone omanik ja juhatus tegid 2020. a kevadel otsuse Agrones rohepööre läbi viia, üksikuid protsesse on ka juba parendatud ja tõhustatud. Hetkel on pooleli süsiniku-emissioonide kaardistamise projekt. Järgmise viie aasta plaan on esialgsel kujul olemas, aga tarvis on kindlaks teha lähteseisund. Kontorit kasutatakse vähe, soositakse kodukontorit, minimeeritakse paberi kasutust ning ärireise.

Eesmärk programmi lõpuks

Ambitsioon on jõuda 5. astmele: suur roll on kogu väärtusahelal, samuti partnersuhetel (sh kõigi sisendite hankijatega kui ka klientidega, nt AS Terega), ning eesmärk ongi jõuda muutuseni väärtusahela üleselt. Kuigi esmane plaan on ettevõttel juba koostatud, nähakse Rohetiigri rolli selle plaani arendamisel ja tummisemaks tegemisel just metodoloogilise poole pealt.

Milline oli keskkonnajuhtimise olukord?

Teiseks treeningpäevaks (oktoober 2020) hindas iga organisatsioon oma keskkonnajuhtimise hetkeolukorda lihtsa küsimustiku abil. Küsimustik kattis keskkonnaalase riskijuhtimise, huvigruppide kaasamise ja keskkonnamõjude maandamise aspekte.

Akadeemia teise treeningpäeva kohta loe lähemalt siit

Programmi raames täidetud küsimustik aitas organisatsiooni esindajatel mõtteid struktureerida ning taibati, et ettevõtte sees jääb puudu süsteemsusest. Agrone tegevusala – põllumajandus – on iseenesest üsna suure keskkonna jalajäljega (mineraalväetiste ja pestitsiitide kasutamine, masinate kütused, loomade läga käitlus jne). Täielikult mahetootmisele ülemineku hinnalipik on väga kõrge ja nõuaks kardinaalset muutust ettevõtte ärimudelis. Suureks küsimuseks on, kuidas säilitada siiski klassikaline piimatootmine (mitte ainult mahetootmine), kuid teha seda viisil, mis oleks võimalikult jätkusuutlik ja väiksema jalajäljega.

Koostöös Sustinerega on ettevõte asunud kaardistama kasvuhoonegaase (emissioonide hinnang kahes vaates: ettevõtte ja per kilo toodangu kohta) ning nende vähendamise plaan on töös, plaanitav raport peaks valmima 2020. a detsembris.

“Kindlasti on põllumajandussektori metaaniprobleemi lahendamine järgmiseviie aasta võtmeteema. Euroopa Liidu roheleppe raames hakkab see jõuliselt liikuma ja üle Eesti tekib hulk biogaasijaamu, mis hakkavad tootma sooja või elektrit või autodele biometaani.” – Silver Kuus, arendusjuht

Laiaulatuslik mõju on juba varasemalt tuvastatud energia valdkonnas. Pikaajaline energiaplaan on juba käima lükatud. Selle raames planeeritud rida järgmisi roheprojekte, mille rakendamisel on energiabilanss tugevalt plussis:

taastuvenergia võimalikult suur kasutuselevõtt, päikeseparkide loomine farmide juurde (10 tk);
biomassi ära kasutamise plaan ja seeläbi metaaniheite vähendamine. Plaan luua biogaasijaamu ning toota looduslikku gaasi, mida kasutada sõidukite kütuseks. Plaanis enamik tehnikabaasist sõidutada enda biogaasiga. Biometaani plussiks veel ka see, et tootmise jäägi ehk digestiivi saab viia põllule väetisena ja selle orgaaniline koostis on parem kui tavalisel lägal ning selle tõttu väheneb ka mineraalväetiste kasutamise vajadus;
võimalik plaan ka tuulepark püsti panna;
koostöö eAgronomiga ja soov neid suunata loomakasvatuse vaatega tegelemisele, et loomade söötmine ja hoolitsemine oleksid optimaalsed, soov teaduslikul baasil optimeerida;
ettevõtte enda sees ideekorje (juulis 2020), kuidas roheteemasid rakendada, et kasvuhoonegaaside hulk väheneks, aga tootmine ei kannataks, alusideed rohelise programmi koostamiseks.

Agrone meeleolud teiselt treeningpäevalt

Millised keskkonnamõjud põhitegevuses tuvastati?

Kolmandaks treeningpäevaks (november 2020) tuvastasid organisatsioonid oma tegevuste keskkonnamõju. Selleks eristati esmalt organisatsiooni põhitegevused ja abitegevused, seejärel määratleti nende tegevuste keskkonnaaspektid ning lõpuks tuvastati põhitegevuse keskkonnamõjud olelusringi põhimõttel.

Kodutöö andis arusaamise, millised on ühe organisatsiooni keskkonnamõjud, ja aitas teha valikut, millist mõju esmajärjekorras vähendama asuda.

Akadeemia kolmanda treeningpäeva kohta loe lähemalt siit

Keskkonnamõjude tuvastamiseks kaardistati keskkonnaolud ning moodustati nimekiri 130 keskkonategevusega nelja grupi kaupa: toorpiima, muna, teravilja ja liha tootmises. Ettevõttel on 13 000 ha haritavat maad, mis moodustab kogu Eesti haritavast maast 1%. Põhilised keskkonnaaspektid ongi seotud suuresti maakasutusega – mineraalväetiste kasutus, taime- ja putukakaitsevahendite kasutus, energiakasutus, põhjavee kasutus ja reovee teke, aga ka söödalisandid ja ravimid, veistelt eralduv metaan, veiste läga ja veiste/kanade tahke sõnnik, silo ja muud söödajäätmed, praakpiim, muna ja loomsed jäätmed, pakendid (kaubad, ravimid).

Kaardistamise käigus saadi n-ö teoreetiline pool tummisemaks ning jõuti ka taipamiseni: seadusandluse poolelt on valdkond väga reguleeritud ning raporteerimine ja muud seaduslikud kohustused on üsna koormavad (toidutootmises on seadusaspekte u 20 tk).

Lisaks kaardistamisele on fookuses olnud ka võimalike tegevuste jaotamine ajalisse perspektiivi – pikaajalised investeeringud 4–5 aasta vaates ning kiired sekkumised, millel on kohene mõju.

Plaanitakse jõuda rohepöörde strateegia- ja tegevusplaanini – valmisolek ja tunne on hea, kuid järjest selgemaks on saanud pilootprogrammis osalenud organisatsiooni esindajatele ka see, et kogu valdkond nõuab lisaressurssi ning järgmisel aastal tuleb inimesi sellesse teemasse juurde võtta.

Agrone meeleolud kolmandalt treeningpäevalt

Millised keskkonnaeesmärgid seati?

Neljas treeningpäev (detsember 2020) oli teoreetilise osa finaal, kus organisatsioonid sõnastasid enda eesmärgid:

organisatsiooni strateegilised keskkonnaeesmärgid,
keskkonnateemad, mis aitavad strateegilisi eesmärke saavutada.

Akadeemia neljanda treeningpäeva kirjeldus: https://rohetiiger.ee/rohetiigri-akadeemia/rohetiigri-neljas-akadeemia

Koostöös Sustinerega tehakse süsiniku emissioonide kaardistust ning sõltuvalt tulemustest võivad alameesmärgid täpsustuda, kuid peamiseks eesmärgiks on ettevõte seadnud süsinikemissioonide- neutraalse piimatootmise aastaks 2035.

Esialgsed alameesmärgid:

kogu tekkiva veiste läga, tahkesõnniku ja muude biojäätmete baasilt biogaasi toota ja sellest tootmisest ülejäävat digestiivi kasutada täies ulatuses põldude väetamiseks aastaks 2026;
taastuvenergia 100% kasutus nii hoonete kütmisel kui elektriga varustamisel ning samuti ka tootmismasinate ja teenindavate sõidukite käitamisel aastaks 2028;
mineraalväetiste kasutamise ja sellest tuleneva süsiniku emissioonide vähendamine 30% võrra hektari kohta 2030. aastaks võrreldes aastaga 2019;

keemiliste taime- ja putukakaitsevahendite kasutuse vähendamine 20% hektari kohta 2030. aastaks võrreldes aastaga 2019;
ravimite kasutuse vähendamine 30% aastaks 2026 võrreldes 2019 aastaga;
põhjavee kasutuse vähendamine 20% aastaks 2026 võrreldes 2019 aastaga;

Lõplik keskkonna tegevuskava, tegevuste mõõdikud ning eesmärgid täpsustuvad 2021. aasta I poolaastal.

“Toidutootmises on suur tulevikuküsimus ühiskonnale see, kas me oma keskkonna arvelt oleme valmis muud maailma toitma. Ühest küljest looduskaitsjad ütlevad muidugi ei, aga samas jääks maailm vaesemaks, kui näiteks Itaalia oma veini ainult ise jooks. Siin kindlasti ongi vajalik tasakaalustatud diskussioon ühiskonnas, nii nagu metsanduses on see juba täna käimas, tuleb see paari aasta jooksul ka toidutootmises.” – Silver Kuus, arendusjuht

Milliseid õnnestumisi ja õppetunde pilootprogrammis kogeti?

2021. aasta jaanuaris ja veebruaris intervjueeris Rohetiiger iga organisatsiooni särasilmi ehk rohemuutuse vedajaid, et teada saada, milliseid õppetunde ja õnnestumisi on organisatsioon senise rohemuutuse käigus kogenud.

Õnnestumised

Suurt võimalust näeb ettevõte veel väetiste ja taimekaitsevahendite optimeerimises ning selleks vajaliku tööriista loomises.

“Kui oleks hea digitaalne andmestik, võimaldaks see väetiste ja taimekaitsevahendite kasutust optimeerida. Hetkel on küll põlluraamat digitaalne ja meil on teada näiteks mullalõimis, aga see, et kõik andmed masinatest ja protsessidest ühte kohta kokku jookseksid, on veel puudu. Eri andmekogude kokku saamine ja makroandmete töötlemine annaks hea info ka majandusotsuste tegemiseks. See tooks ka rohkem faktipõhist lähenemist põllule, kus hetkel tuginetakse pigem tippspetsialisti kogemustele.” – Silver Kuus, arendusjuht

Õppetunnid

Töötajate kaasamine on algusest peale olnud väga oluline teema, kuid samas on see koos töötajate ootuste juhtimisega olnud kõige suuremaks väljakutseks.

Agrone soov ja soovitus on töötajaid tegevustesse ja tegevuste väljamõtlemisse kaasata. Nii viidi läbi näiteks ideekorje 50 töötaja seas, kelleks olid juhtkonnaliikmed ja tippspetsialistid, et leida emissioonide vähendamisele kaasa aitavate tegevusi. Kui aga ettevõte jagas üldinfot oma rohepöörde tegemise plaani töötajatele, kerkisid kohe küsimused – miks see teema ja miks just nüüd.

Katsumus on olnud tegeleda väikese meeskonnaga keskkonnateemadega muude tegemiste kõrvalt. Keskkonnateemadel tuleb meeskonda laiendada.

“Õppisime, et inimeste pardale saamiseks on olnud vajalik tuua neile käegakatsutavaid andmeid – nad soovivad teada, mis on ühe või teise konkreetse muutuse tulemus. Näiteks kui selgitame, kui palju kulub ettevõttel süsinikku ühe piimakilo jaoks ning kõrvutame need tulemused veel maailma keskmisega, siis inimesed saavad aru, kus ettevõte oma jalajäljega tegelikult paikneb ja see info ei jää pelgalt roheliseks jutuks.” – Silver Kuus, arendusjuht

“Loomakasvatajatelt on tulnud küsimused, et kas maksimaalne piimalüps ei olegi enam eesmärk, nagu seni, ja vastus neile on, et prioriteet ei ole enam selline kasv, vaid see, et me võimalikult roheliselt kõike teeksime.” – Silver Kuus, arendusjuht