Bolt on Euroopa juhtiv transpordiplatvorm, mille eesmärk on muuta linnatransport taskukohasemaks, mugavamaks ja vastutustundlikumaks. Boltil on üle 30 miljoni kasutaja enam kui 35 riigis Euroopas ja Aafrikas. Ettevõtte teenused on sõidujagamine, elektritõukerataste ja elektrijalgrataste rent ning toidu ja pakkide kohaletoimetamine.
Bolt on juba algust teinud enda äritegevuse ökoloogilise jalajälje vähendamisega ja soovib keskonnahoidlikuma tegutsemise rakendamisega süsteemselt edasi minna.
Bolti rohetiigritega saab kontakti press@bolt.eu
ROHEMUUTUSE TEEKOND
Mis motiveeris roheteemadega tegelema?
Enne pilootprogrammi algust, suvel 2020, vestles Rohetiiger tulevaste osalejatega ja uuris, mis neid rohemuutusele motiveeris. Iga organisatsioon tõi intervjuus välja tegevused, millega nad juba oma keskkonnamõju vähendavad.
Bolt tegutseb maailmas üle 40 riigis ja rohkem kui 150 linnas. Boltil on kliente ehk reisijaid, sõitjaid ja teenuste kasutajaid üle 30 miljoni. Töötajaid on 2000. Iduettevõttele omaselt kasvavad need numbrid pidevalt.
Enne Rohetiigriga liitumist olid keskkonnateemad Boltile osa ärimudelist, mitte lisategevus. Liikuvus kui teenus (MAAS, mobility as a service) on juba iseenesest viisiks, kuidas tagada, et transpordi-ressursid ei seisa lihtsalt jõude parklas, vaid on suuremas kasutuses. Boltis on juba planeerimisel või rakendamisel mitmed erinevad tegevused keskkonnahoidlikkuse suunal. Samas pole firma süsiniku-jalajälg veel oluliselt vähenenud.
Kui senini tegeleti roheteemadega muude tegemiste kõrvalt ja õhinapõhiselt, siis 2020. aastast loodi selleks eraldi ametikoht. Roheveduri Sandra Särava ümber koondub Bolti roherakuke (task force).
Bolt alustas roheplaani koostamist, et vähendada oma CO2-jalajälge Euroopa harudes. 2020. aastal alustatud plaan peab saama integreeritud strateegiliseks plaaniks, mis sisaldaks nii eesmärke kui plaanitud tegevusi ning mida saaks lokaliseerida erinevatesse Bolti tegutsemise asukohtadesse.
Roheplaani osana või täiendusena plaanile on rakendamisel erinevaid tegevusi:
- Erinevate ärisuundade arendamine, mis toetavad ka keskkonnahoidu:
- elektriliste sõidukite suurem kasutuselevõtt;
- keskkonnahoidlike transpordi-liikide kasutamist toetav hinnapoliitika;
- toodete disain, tootmine ja hooldamine viisil, mis pikendab nende eluiga;
- Tõukerataste puhul kogu tootearenduse elutsükli toomine Bolti kontrolli alla, mis võimaldab teha keskkonnahoidlikumaid otsuseid kõigis tsükli osades;
- Süsiniku kompenseerimise projektid;
- Bolti kontorite roheliseks tegemise kava, mis sisaldab:
- taastuvenergia ressursside kasutamist nii palju kui võimalik;
- korduvkasutust kõikides teenuse sammudes;
- jäätmesorteerimise rakendamist;
- reisimise vähendamist;
- elektroonika ja mööbli taaskasutust;
- Äritegevuste sidumist kestliku arengu eesmärkidega;
- Koostöö ja lobi riigi- ja linnavalitsuste suunal, et kergliikluse arendamiseks tekiksid võimalused;
- Ettevõtte enda töötajate mõttemaailma muutmine rohelises suunas.
Üheks katsumuseks on olukorrad, kus keskkonnahoidlikum tegutsemine läheb vastuollu ärihuvidega. Kui keskkonnahoidlikkus ja ärihuvi toetavad üksteist, siis nendel hetkedel ei ole rohe-lähenemiste rakendamine keeruline. Katsumus on turu-reaalsus, kus tarbijad ei ole tegelikult valmis keskkonnahoidliku teenuse eest rohkem maksma (sõnades on, kuid praktika seda ei kinnita).
Bolti motiveeris Rohetiigriga liituma eksperttoe saamine rohestrateegia koostamiseks. Lisaks on Bolti ambitsioon muutuda enda valdkonnas rohemuutuse eestkõnelejaks.
“Kui vaadata globaalset pilti, siis hetkel ei panusta ei valitsused ega erasektor piisavalt, et vajalikul tasemel rohe-muudatus toimuks. Selleks, et midagi muutuks, tuleb ise teha.” – Sandra Särav, jätkusuutlikkuse suuna juht
Millisel keskkonnamõjude juhtimise küpsusastmel paikneti?
Esimesel treeningpäeval (september 2020) hindas iga organisatsioon enda paiknemist keskkonnamõjude juhtimise astmestikul. See aitas ettevõttel enda tegevuse laiemasse konteksti asetada. Iga organisatsioon märkis kuueastmelisele trepistikule, kus nad praegu asetsevad ja millisele astmele tahavad 1,5 aastaga jõuda.
Akadeemia esimesest treeningpäevast loe siit
Organisatsiooni küpsusastmed keskkonnamõju juhtimisel
1. tasand: otsus keskkonnamõju vähendamiseks
Organisatsioonis on teadvustatud keskkonna- ja kliimamõju vähendamise olulisust, asutakse tegelema.
2. tasand: ühe või üksikute protsesside tõhustamine
Konkreetse toote/teenuse keskkonnamõju vähendamine ressursikasutuse tõhustamisega, jäätmete või heitmete tekke vähendamine. Põhineb sisend-väljund analüüsil ja/või ringmajanduse analüüsil. Muutus tegevuse sisulises mõjus, aga mitte veel ettevõtteülene.
3. tasand: kontori/büroohoone jalajälje vähendamine
Rohelise kontori tegevused ja taastuvenergiale üleminek. Taktikaline muutus mitteolulises aspektis, ei ole seotud otsese tegevuse sisulise mõjuga.
4. tasand: strateegiline ja ulatuslik muutus ettevõtte sees
Olulised keskkonnamõjud kaardistatud, seatud selged ajalised eesmärgid negatiivsete mõjude kaotamiseks: nt kliimamõju vähendamiseks on seatud eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ettevõtte kontrolli all olevates aspektides mingiks kindlaks aastaks.
Strateegia on seotud keskkonnamõjude kaotamisega, strateegiline muutus kogu organisatsiooni kõikides toote-/teenusliinides. Kultuuriline muutus organisatsiooni sees.
5. tasand: väärtusahela-ülene muutus
Süsinikuneutraalne ja keskkonnasõbralik tarne-/väärtusahel lisaks organisatsiooni kontrolli all olevatele aspektidele. Eeldab koostööd ja ühiseid pingutusi tarneahela partneritega.
6. tasand: kliimapositiivne (äri)tegevus, mis lahendab keskkonna- ja kliimaprobleeme
Tegutsemismudeli innovatsioon tagab keskkonnale positiivse netomõju, kahjustamata teisi (ka sotsiaalseid) kestliku arengu eesmärke. Muutuste kiirus on kooskõlas 1,5 kraadi trajektooriga. Ettevõtte tegevust iseloomustab kohalikkus ja säilenõtkus. Mõju ulatub kaugemale organisatsiooni enda tegevusest: poliitikakujundamine, sektorisisene ja sektoriteülene koostöö, uue majandusmudeli (mis ei põhine kasvul) praktiseerimine ja propageerimine.
BOLT lähtekoht programmi alguses (2020)
Pilootprogrammi käivitudes paiknes Bolt 3. astmel. Alates detsembrist 2019 korvas Bolt kõikide sõitude süsinikuheitme ja valis taastuvenergia-põhiseid projekte. Parasjagu oli käsil oma tõuksimudeli disain, mis 90% ulatuses taaskasutatavatest materjalidest. Bolti murekohaks olid Aafrika riigid, mis moodustab poole turust ja kus on raske rohelust tagada.
Eesmärk programmi lõpuks (2022)
Bolti ambitsioon pilootprogrammi lõpuks on jõuda 5. või 6. astmele ehk teha läbi väärtusahela-ülene muutus ja tegutseda kliimapositiivselt.
Milline oli keskkonnajuhtimise olukord?
Teiseks treeningpäevaks (oktoober 2020) hindas iga organisatsioon oma keskkonnajuhtimise hetkeolukorda lihtsa küsimustiku abil. Küsimustik kattis keskkonnaalase riskijuhtimise, huvigruppide kaasamise ja keskkonnamõjude maandamise aspekte.
Akadeemia teisest treeningpäevast loe lähemalt siit
Bolt taipas küsimustikule vastates, et neil puudub juhtkonna tasandilt tulev suur visioon. Tehakse küll palju väikseid tükke, aga puudub arusaam tervikust. Ja selline olukord kahandas oluliselt motivatsiooni.
“Liitlased organisatsiooni sees on kõik töötajad, kes mõistavad, et 10 aasta pärast pole me ilma jätkusuutlikkuse kavata enam konkurentsivõimelised. Välised liitlased on erinevad valitsusasutused linna, riigi ja Euroopa tasandil.” – Marilin Noorem
Millised keskkonnamõjud põhitegevuses tuvastati?
Kolmandaks treeningpäevaks (november 2020) tuvastasid organisatsioonid oma tegevuste keskkonnamõju. Selleks eristati esmalt organisatsiooni põhitegevused ja abitegevused, seejärel määratleti nende tegevuste keskkonnaaspektid ning lõpuks tuvastati põhitegevuse keskkonnamõjud olelusringi põhimõttel. Kodutöö andis arusaamise, millised on ühe organisatsiooni keskkonnamõjud, ja aitas teha valikut, millist mõju esmajärjekorras vähendama asuda.
Akadeemia kolmanda treeningpäeva kohta loe siit
Iduettevõttele omasele kiire kasvuga Boltile sai selgeks, et lisaks tegevuse süsinikujalajälje korvamisele on vaja ka sisulisi tegevusi. ISO-sertifikaadi taotlemine Eesti tegevusele aitas järgmisi samme paika panna, selgitas rohepöörde vajadust ka juhtkonnale.
Bolti jaoks oli kõige keerulisem paika panna keskkonnaaspektide ulatus. Ettevõte oli juba varem vaadanud suuremat keskkonnamõju – autode keskkonna-jalajälge -, aga polnud teisi aspekte (nt autode pesemine, rehvide kulumine, see et lisaks Bolti raames toimuvatele sõitudele teevad juhid ka oma sõite) arvestanud. Avastuseks oli seegi, et lisaks suurematele tegevustele on väikestel aspektidel ikkagi oluline mõju.
Keskkonnaaspektide hindamisest tuli välja, et õhuemissioonid on Boltil kõige suurem keskkonnamõju. Boltil on maailmas (sh Eestis) üle miljoni auto kasutusel. Detailselt numbritesse süübides avastati, et rendiautoga juhte on neil rohkem kui oma autoga juhte. Seda varem ei teatud.
Saadi aru, et kõigepealt tasub keskenduda Eestis keskkonnamõju mõõtmisele ja vähendamisel, alles seejärel asuda seda mudelit muudel turgudel (Põhjamaades, Lääne-Euroopas ja Aafrika riikides) laiendama.
Samas polnud juhtkond veel rohemuutuse taga, kuna aega ja raha roheteemadele ei eraldatud.
Millised keskkonnaeesmärgid seati?
Neljas treeningpäev (detsember 2020) oli teoreetilise osa finaal, kus organisatsioonid sõnastasid enda eesmärgid:
- organisatsiooni strateegilised keskkonnaeesmärgid,
- keskkonnateemad, mis aitavad strateegilisi eesmärke saavutada.
Akadeemia neljandast treeningpäevast loe siit
Sisemiseks eesmärgiks seati keskkonnaeesmärgi kinnistamine ja tutvustamine ettevõtte sees.
Plaan on sõnastada keskkonnaeesmärk ärisuundade järgi ja tuvastada need “madalal asuvad puuviljad”, mida saab kohe ära teha.
Näiteks Bolt Foodiga saame läbi mõelda, kuidas veenda kullereid rohkem rattaga sõitma (maailmas ligikaudu pooled kullerid sõidavad jalgratta või mopeediga; Eestis ainult alla 10% ratastel, Lätis-Leedus rattakullerite osakaal kõrgem). Eesmärgi täitmine jääb taristu taha, mis tähendab, et Bolti kõrvaleesmärgiks on linnade ja omavalitsustega taristu arendus.
Bolt seadis oma keskkonnaeesmärgiks liikuvuse võimaldamise süsinikuneutraalselt (Ensuring mobility at Zero carbon cost).
See tähendab kütusekasutuse ja õhuemissioonide vähendamist.
Vahepealsetel kuudel koostas roherakuke Bolti jätkusuutlikkuse strateegia, sidus selle kestliku arengu eesmärkidega. Tekkis otsus süsinikukorvata see osa äritegevusest, mida Bolt ei suuda äri laiendamisega kontrollida. Lisaks algatati kõigil kontoripindadel üle maailma taastuvenergia kasutusele üleminek.
Sotsiaalsema poole pealt aitas Bolt luua Jõhvi tehnoloogiakooli ning Aafrikas kaardistatakse autojuhtide hariduse parandamisse (kuna seal on peamiselt kõrgharidusega juhid).
Kestlikkuse osas oldi kõige kaugemale jõutud tõukeratastega – 1. detsembrist 2020 oli Bolt ainuke sertifitseeritud süsinikneutraalne teenusepakkuja. Selle tulemuseni aitas viia see, et arvutati tõukeratta elukaare jalajälg – tõukeratta tootmisest kuni eluea lõpus jäätmeteni välja. Lisandusid ka teised tegevused selleks, et luua emissioonivaba transporditeenust.
Milliseid õnnestumisi ja õppetunde pilootprogrammis kogeti?
2021. aasta jaanuaris ja veebruaris intervjueeris Rohetiiger iga organisatsiooni särasilmi ehk rohemuutuse vedajaid, et teada saada, milliseid õppetunde ja õnnestumisi on organisatsioon senise rohemuutuse käigus kogenud.
Õnnestumised:
- Roherakukeses peab kindlasti vähemalt kaks inimest olema, et saaks ideid põrgatada, argumente toestada ja üksteist toetada.
- Roherakukesse õnnestus mingi aja möödudes kaasata finantsosakonna jätkusuutlikkuse ekspert ja õigusosakonnast esindaja. See kiirendas kohe asjade käiku.
- Hierarhia puudumine tähendab seda, et juhtkonnaga saab igal hetkel roheteemadest rääkida. See vähendab koordineeritud organiseerimise vajadust.
Õppetunnid:
- Juhtkonda tasub aktiivsemalt ja sisulisemalt kaasata. Tasub nad viia kokku mentoritega, kes saavad selgitada rohepöörde vajalikkust. Endal valdkonna mitte-eksperdina jääb argumente puudu ja ei oska kohe konkreetseid projekte koos maksumuse ja tasuvusega välja tuua (mida juhid ootavad).
- Ettevõtte süsiniku-jalajälje korvamine ei võrdu roheplaaniga. Rohepöördeks on vaja ikkagi sisulisi tegevusi.
“Meie 41 riigis tehakse juba omal algatusel häid asju, inimesed mõtlevad üle organisatsiooni kaasa. Enam ei pea tingimata tagant utsitama.” – Sandra Särav
Milline oli esimene keskkonnategu ehk käpajälg?
Rohekategooria Vilniuse pilootprojekt, mille eesmärk oli testida, kas ja kuidas tuleb Bolti meeskond kaasa rohemuutuse elluviimisega ja kuidas kliendid selle omaks võtavad.
Rohekategooriasse paigutati elektri- ja hübriidautod. Hind võrdsustati tavakategooriaga, et klient ei peaks keskkonnasõbralikuma teenuse eest rohkem maksma. Lisaks ei võtnud Bolt terve aasta jooksul selle kategooria juhtidelt teenustasu. Pilootprojekt oli edukas: kliendid võtsid teenuse väga hästi vastu ja sõitude arv selles kategoorias kasvas märkimisväärselt. Samuti nägime, et Bolti meeskond on valmis katsetama ja muutustega kaasa tulema.
Milline on ettevõtte arusaadav muutus roheteekonnal? Mis toimus pilootprogrammi jooksul?
Tänaseks on rohekategooriad 50 linnas Euroopas ja ühes linnas Aafrikas (Nairobis). Bolt jätkab rohekategooriate lisamisega.
Bolt sai endale ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaadi.
Lisaks liitus Bolti meeskonnaga jätkusuutlikkuse juht Natalia Gutiérrez, kes on koostanud esmase kaugelevaatava rohestrateegia koos konkreetse taktikalise plaaniga järgmiseks kolmeks aastaks.
