Eesti Rahvusringhääling

ERR

Eesti Rahvusringhääling (ERR) on Eesti suurim meediaorganisatsioon, mille moodustavad kolm telekanalit (ETV, ETV2 ja ETV+), viis raadiojaama (Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio 4 ja Raadio Tallinn), ERR.ee portaalid, Raadioteater ja uusima programmina veebikanal Jupiter.err.ee. ERR-is töötab ligi 700 inimest, neist lõviosa Tallinnas. Lisaks on rahvusringhäälingul toimetused Tartus, Narvas ja Pärnus ning maakondlikud ja rahvusvahelised korrespondendid.

ERR on keskkonnateadliku käitumise ja majandamise sõnumeid ning teadmisi vahendanud juba aastaid erinevatel platvormidel, sh tele- ja raadiosaadetes ning veebikanalites. Rohetiigriga astume sammu selle suunas, et teadlikult üle vaadata ERR-i kui organisatsiooni rohepõhimõtted ja -praktikad. Kogu maailm liigub rohelisemas suunas ja kaasaegse organisatsioonina peame oluliseks nende küsimustega teadlikult tegeleda.

ERRi rohetiiger: Kristo Elias, kristo.elias@err.ee 

ROHEMUUTUSE TEEKOND

Mis motiveeris roheteemadega tegelema? 

Enne pilootprogrammi algust, suvel 2020, vestles Rohetiiger tulevaste osalejatega ja uuris, mis neid rohemuutusele motiveeris. Iga organisatsioon tõi intervjuus välja tegevused, millega nad juba oma keskkonnamõju vähendavad. 

ERRi jaoks väljendub rohemeelsus kahes vaates. Ühelt poolt, et organisatsioonina toimimine oleks keskkonnasõbralik, teiselt poolt programmiline ja avalikkuse teavitamisele ja kaasamisele suunatud vaade. Viimase osas on ERR juba heal tasemel – roheteemad on ERRi programmides hästi kajastatud. Esimeses on veel arenguruumi. Kuigi roheline mõtteviis on töötajates kindlasti olemas, siis süsteemset keskkonnajuhtimist ei olnud ERR enne Rohetiigriga liitumist rakendanud. Otseseid takistusi roheteemade rakendamisel ei ole, teemat ei ole lihtsalt süsteemselt ette võetud. Senised keskkonnahoidlikud tegevused on pigem lähtunud säästlikkuse ja kokkuhoiu motivatsioonist. 

ERR mõistab, et maailm on rohesuundadel edasi liikumas ja tahab organisatsioonina olla pigem eestkõneleja, mitte sabas sörkija. Auditooriumi kõnetades on ERRi mõju suur, roheteemasid töökeskkonnas juurutades on otsene mõju ka ERRi töötajaskonnale. ERRiga seotud inimeste hulk on üle tuhande ja kui neid kõiki (ja nende pereliikmeid) suunata nii tööl kui ka kodus rohelisemalt käituma, oleks sellel arvestatav mõju.

“Ilma Rohetiigriga liitumiseta ei oleks me roheteemasid veel nii suurelt ette võtnud. See oleks prioriteediks muutunud pigem hiljem.” – Pille-Mai Helemäe, turundus- ja müügiosakonna juhataja 

Millisel keskkonnamõjude juhtimise küpsusastmel paikneti? 

Esimesel treeningpäeval (september  2020) hindas iga organisatsioon enda paiknemist keskkonnamõjude juhtimise astmestikul. See aitas ettevõttel enda tegevuse laiemasse konteksti asetada. Iga organisatsioon märkis kuueastmelisele trepistikule, kus nad praegu asetsevad ja millisele astmele tahavad 1,5 aastaga jõuda.

Akadeemia esimesest treeningpäevast loe siit

Organisatsiooni küpsusastmed keskkonnamõju juhtimisel

ELISA

1. tasand: otsus keskkonnamõju vähendamiseks

Organisatsioonis on teadvustatud keskkonna- ja kliimamõju vähendamise olulisust, asutakse tegelema.

2. tasand: ühe või üksikute protsesside tõhustamine

Konkreetse toote/teenuse keskkonnamõju vähendamine ressursikasutuse tõhustamisega, jäätmete või heitmete tekke vähendamine. Põhineb sisend-väljund analüüsil ja/või ringmajanduse analüüsil. Muutus tegevuse sisulises mõjus, aga mitte veel ettevõtteülene. 

 

3. tasand: kontori/büroohoone jalajälje vähendamine

Rohelise kontori tegevused ja taastuvenergiale üleminek. Taktikaline muutus mitteolulises aspektis, ei ole seotud otsese tegevuse sisulise mõjuga. 

4. tasand: strateegiline ja ulatuslik muutus ettevõtte sees

Olulised keskkonnamõjud kaardistatud, seatud selged ajalised eesmärgid negatiivsete mõjude kaotamiseks: nt kliimamõju vähendamiseks on seatud eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ettevõtte kontrolli all olevates aspektides mingiks kindlaks aastaks.  

Strateegia on seotud keskkonnamõjude kaotamisega, strateegiline muutus kogu organisatsiooni kõikides toote-/teenusliinides. Kultuuriline muutus organisatsiooni sees.   

5. tasand: väärtusahela-ülene muutus

Süsinikuneutraalne ja keskkonnasõbralik tarne-/väärtusahel lisaks organisatsiooni kontrolli all olevatele aspektidele. Eeldab koostööd ja ühiseid pingutusi tarneahela partneritega. 

 

6. tasand: kliimapositiivne (äri)tegevus, mis lahendab keskkonna- ja kliimaprobleeme

Tegutsemismudeli innovatsioon tagab keskkonnale positiivse netomõju, kahjustamata teisi (ka sotsiaalseid) kestliku arengu eesmärke. Muutuste kiirus on kooskõlas 1,5 kraadi trajektooriga. Ettevõtte tegevust iseloomustab kohalikkus ja säilenõtkus. Mõju ulatub kaugemale organisatsiooni enda tegevusest: poliitikakujundamine, sektorisisene ja sektoriteülene koostöö, uue majandusmudeli (mis ei põhine kasvul) praktiseerimine ja propageerimine.   

 

Skeemi autor: Sustinere

ERR käsitles enda lähtekoha taset kahest vaatest. Programmilise poole pealt näeb ERR keskkonnateemade taset kõrgena (aste 6). Samas organisatsioonina käitumisel on tase teises äärmuses. 

Algus on tehtud – otsus on olemas, et roheteemad on olulised (tase 1). Tasemel 2 on rakendatud ka mõned keskkonnahoidlikud aspektid, näiteks paberipõhise majandamise asemel kasutatakse veebipõhiseid lahendusi. Samas on veel palju võimalusi arenemiseks. 

Milline oli keskkonnajuhtimise olukord?  

Teiseks treeningpäevaks (oktoober 2020) hindas iga organisatsioon oma keskkonnajuhtimise hetkeolukorda lihtsa küsimustiku abil. Küsimustik kattis keskkonnaalase riskijuhtimise, huvigruppide kaasamise ja keskkonnamõjude maandamise aspekte.

Akadeemia teisest treeningpäevast loe lähemalt siit

Keskkonnajuhtimise küsimustiku täitmine näitas, et arenguruumi on palju. Siin ja seal oli erinevaid keskkonnategevusi (näiteks on ERR keskkonnateemasid käsitlenud nii enda töötajate kui partnerite hulgas), kuid keskset keskkonnajuhtimist süsteemselt rakendatud ei ole.

“Näen, et protsess on käima lükatud ja seda tagasi ei pööra.” – Kristo Elias, autor-saatejuht-toimetaja

Millised keskkonnamõjud põhitegevuses tuvastati? 

Kolmandaks treeningpäevaks (november 2020) tuvastasid organisatsioonid oma tegevuste keskkonnamõju. Selleks eristati esmalt organisatsiooni põhitegevused ja abitegevused, seejärel määratleti nende tegevuste keskkonnaaspektid ning lõpuks tuvastati põhitegevuse keskkonnamõjud olelusringi põhimõttel.   Kodutöö andis arusaamise, millised on ühe organisatsiooni keskkonnamõjud, ja aitas teha valikut, millist mõju esmajärjekorras vähendama asuda. 

Keskkonnamõjude hindamisel kaardistas ERR olulisemad valdkonnad. Positiivse mõju vaatest tõusis esile keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine. Valdkonniti märkis ERR olulise otsese mõjuna ära programmide tootmistegevuse, IT-süsteemi ülalpidamise ja transpordi. Samuti analüüsis ERR Tallinnas asuva kolme hoone, tehnika ja transpordiga seotud mõjusid. Vana telemaja kui oluline keskkonnamõju allikas, märgiti ära, ent seoses uue maja ehitamise plaanidega sellele Rohetiigri raames ei keskenduta. 

Peamise väljakutsena tuvastati keskkonna-alase strateegia loomise vajalikkus, mis tagaks töötajatele ühise raamistiku keskkonnahoidlikumaks tegutsemiseks ja pakuks ressursse muude tööülesannete kõrvalt roheteemadele keskendumiseks. 

 

Millised keskkonnaeesmärgid seati? 

Neljas treeningpäev (detsember 2020) oli teoreetilise osa finaal, kus organisatsioonid sõnastasid enda eesmärgid: 

  • organisatsiooni strateegilised keskkonnaeesmärgid,
  • keskkonnateemad, mis aitavad strateegilisi eesmärke saavutada.

Akadeemia neljandast treeningpäevast loe siit

ERRi strateegiline eesmärk on olla Eesti tähtsaim meediaallikas keskkonnaalase info saamisel. Eelkõige saab seda teha süsteemse keskkonnateemade käsitlusega kõikidel platvormidel (tele, raadio, veeb). Eesmärki toetab iga-aastane keskkonnakuu mais, kus keskkond (koos valitud alateemadega) on kogu organisatsiooni fookuseks, seda nii programmides kui ka organisatsiooni sisetegevustes.

Oluliseks sammuks on ka keskkonna-alaste põhimõtete lisamine ERRi arengukavasse.  Keskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise vajadus on eraldi eesmärgina välja toodud ka rahvusringhäälingu seaduses, kuid arengukava annab roheteemadele lisadimensiooni ka ERRi kui organisatsiooni vaates.

Eesmärkideks on neli fookusvaldkonda: 

  1. programmiline tegevus; 
  2. tootmine, sh energiatarbijate kaardistamine ja energiakulu vähendamine; 
  3. kontor ja haldusteemad, sh jäätmete tekitamine ja sorteerimine; 
  4. turundustegevused, teadlik rohepõhimõtete juurutamine. 

 

“Mul on isiklikult silmad avanenenud. Jälgin nüüd igapäevaselt enda valikuid, olen hakanud roheteemat oluliselt rohkem enda ümber tähele panema.” – Riina Rõõmus, juhatuse liige 

Milliseid õnnestumisi ja õppetunde pilootprogrammis kogeti?

2021. aasta jaanuaris ja veebruaris intervjueeris Rohetiiger iga organisatsiooni särasilmi ehk rohemuutuse vedajaid, et teada saada, milliseid õppetunde ja õnnestumisi on organisatsioon senise rohemuutuse käigus kogenud.

Rohetiigri Akadeemia oli ERRi jaoks alguses väljakutse, sest alustati baas-tasemelt. Palju energiat läks teemade kaardistamiseks ja mõistmiseks organisatsiooni sees, kuid akadeemia treeningpäevakute, kodutööde, mentoritega arutamise ja omavahelise põrgatamise tulemusena sai pilt oluliselt selgemaks. 

Eriti töömahukas oli keskkonnamõjude hindamine, kuid tänu süsteemsele tegevusele on nüüd põhimõtted läbi arutatud ja baas oluliselt tugevam. Kuigi keskkonnateemad ei ole ERRi jaoks tundmatud (just organisatsiooni, mitte auditooriumi vaatest), siis süsteemne käsitlus andis tugevama vundamendi ja võimaldas paljude teemade hulgast prioriteedid välja valida. Keskkonnaeesmärgid on nüüd kergemini põhjendatavad. 

“Oluline, et näriksime protsessi alguses teema enda jaoks läbi ja et käsitlus oleks süsteemne. Kuigi tahaks kohe midagi tegema hakata, siis alustada on vaja ABC-st.” – Pille-Mai Helemäe

ERRi osalejate jaoks on positiivseks üllatuseks olnud ERR rohetiimi liikmete innukus ja juhatuse aktiivne huvi, toetus ning kaasatus roheteemadesse. See viimane on eriti oluline, sest tagab roheteema prioriteetsuse organisatsiooni sees (ja tagab, et teema ei ole ainult rohetiimi erahuvi). 

“Minu jaoks on olnud üllatus, kui omaks juhatus roheteema võtnud on!” – Kristo Elias

Roheteemadele keskendumist täies mahus on pidurdanud pandeemiaga seotud katsumused.

Õnnestumised

  • Süsteemsus on oluline. Ei piisa paljudest erinevatest tegevustest, vaid oluline on mõjud süsteemselt läbi töötada ja tegevused hästi ära planeerida. 
  • Oluline on ka sisemise rohetiimi struktureeritus. Akadeemia alguses oli ERRi rohetiimi toimimine liiga juhuslik. Nüüd on see oluliselt parem – kokku on lepitud iganädalased  kohtumised ja rollijaotus, on tehtud meililist. Oluline ka, et töögrupil oleks juht (alguses jäi juhtimisest puudu). 
  • Oluline on tagada, et rohetiim oleks ühel lehel. Kuna akadeemias osalesid erinevatel hetkedel erinevad ERR töötajad, siis ERR tundis, et rohkem rõhku oleks pidanud panema rohetiimi sees üksteise kursis hoidmisele. Mõistlik on koos akadeemias õpetatut läbi arutada ja mõtestada. Üheks võimaluseks rohetiimi koostoimet tõsta oleks kohe akadeemia alguses praktilisi tegevusi teha. 
  • Sisemine rohetiim on kokku toonud seltskonna, kes varem väga omavahel koostööd ei teinud. Arvamuste paljusus ja osalejate erinevad taustsüsteemid (keskkonnaprogrammi vedaja, siseaudit, juhtkonna liige, haldusosakond, sisekoolituse eest vastutaja) on väärtuslik. 
  • ERR sugusele paljusid erinevaid teemasid haldavale organisatsiooni puhul on mõistlik suhteliselt piiratud tuumik-grupp. Kui üritada kõikide teemade esindajaid kohe kaasata, siis läheks grupp liiga suureks ja arvamusi oleks palju. Keeruline oleks efektiivselt edasi liikuda. Samas on kõikidel huvitatutel võimalus erinevatel hetkedel rohetiimi arutlustel osaleda. 

Õppetunnid

  • Koroonakriisi tingimustes ei saanud ERR roheteemadele täielikult keskenduda ja kogu organisatsiooni muudatustesse kaasata, sest reaalseid muudatusi on vähe ning töökorraldus on pandeemiast tugevalt mõjutatud. Seni on töötanud Rohetiigri projekti tutvustamine seal, kus see tõstatub.
  • ERR nägemuses on mõistlik kaasamis-teavitus korralikult läbi mõelda, et valel hetkel Rohetiigri projekti välja kuulutamisega ei mängiks maha võimalusi kolleege kaasata. 
  • Nii praktilisel ärategemisel kui ka süsteemsusel on oma koht. Ühelt poolt oleks kohe akadeemia alguses ilma süsteemset baasteadmist omamata olnud keeruline õigetele keskkonnategudele fokuseerida, samas oleks see ehk võimaldanud erinevaid osapooli kohe kaasata. 
  • Praktiline tegevus on kindlasti oluline. Vaid teoreetilisest teadmisest on vähe. Selleks, et rohetiim saaks tegelikult keskkonnateemadest aru, on üheskoos asjadele otsa vaatamine ja tükkhaaval sõlmede lahti harutamine hästi oluline (nagu see akadeemia kodutööde raames toimus). 
  • Roheteemad ei tohiks toimuda ainult projektipõhiselt, kus ohuks on, et projekti lõppedes kaob teema pildilt ära. Oluline on, et need integreeritaks organisatsiooni juhtimisstruktuuri.

“Oleme Rohetiigri sees omavahel sõbrad. Võin vabalt helistada teistele rohetiigritele. See lähendab meid, et oleme samas paadis ja võimaldab meil vabalt omavahel arutada. Teistelt saab palju sünergiat ja kasulikke mõtteid!” – Kristo Elias

 

“Akadeemia kodutööd oli head, sest need PIDI ära tegema. See oli hea kohustus, mis sundis midagi päriselt ära tegema ja konkreetselt asjadele otsa vaatama.” – Pille-Mai Helemäe

 

“Mida ma olen avastanud? Kui tahad roheteemades midagi hästi ära teha, tuleb see ka hästi planeerida.”  – Kristo Elias

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun